Eesti ettevõtted elavad ajastul, kus tööjõupuudus ei ole enam ajutine kõikumine, vaid uus normaalsus. Gaselli Kongressil kõnelenud juhtimiscoach Ülle Pind toob välja, et tehnoloogia areng ja tagurpidi rahvastikupüramiid kujundavad meie ettevõtluskeskkonda viisil, mis sunnib mõtlema laiemalt kui kunagi varem. Küsimus ei ole enam selles, kas kaasata välistalente, vaid kuidas seda teha nii, et ettevõte päriselt tugevneks ja kasvaks. Rahvusvaheline tööturg kui paratamatus Pindi sõnul ei ole Eesti enam suletud tööjõuturg, kus kohalikest inimestest piisab. Kui me ei muuda oma tööturgu rahvusvaheliseks, ei kao siit mitte ainult potentsiaalsed välistalendid, vaid ka meie enda inimesed. Kohalikud spetsialistid soovivad töötada rahvusvahelises keskkonnas, suhelda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab digitoetuse, mille eesmärk on aidata muuta ettevõtete töökorraldus digitaalseks ja tõsta seeläbi nende tootlikkust. Toetuse abil saavad ettevõtted kasutusele võtta vajadustele vastava äritarkvara või liidestada olemasolevaid lahendusi. Toetuse kogumaht on 1 miljon eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetuste teenuseomanik Kadrin Randpuu sõnul jääb Eestis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus alla Euroopa Liidu keskmise, mistõttu on vaja toetada just esimest sammu – korrastatud andmeid ja toimivaid digilahendusi, mille abil saab tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida. Digilahendused võimaldavad andmete automaatset liikumist ettevõtte sees ja suhtluses riigiga, mis vähendab halduskoormust ja säästab aega. „See toetus on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab tänasest uue kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille maht ulatub 24 miljoni euroni. Toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada nende innovatsioonivõimekust. Julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitsevõime arendamise vajadusest lähtudes avab EIS kaitsevaldkonnale suunatud taotlusvooru, kus toetuse suurus jääb vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avaneb Eestil praeguses julgeolekuolukorras erakordne võimalus pöörata see majanduse veduriks, arendades kohapeal tugevat kaitsetööstust.  „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted

25. veebruarini saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust teadus-​ ja arendustöötajate tööjõukulude katmiseks. Toetus on mõeldud selleks, et Eesti ekspordis kasvaks keerulisemate toodete ja teenuste osakaal, mille eest globaalsel turul enam makstakse, säilitades olemasolevaid ja luues uusi teadus-​arendustöötaja töökohti. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja 2025. aasta teisel poolel teadus-​arendustegevusega seotud töötasult arvestatud tulumaksust. Tegu on ühe lihtsamini ja kiiremini taotletava ettevõtlustoetusega, milleks läheb ainult kümmekond minutit. Ettevõtjalt küsitakse minimaalselt lisainfot ning rahastusotsused tehakse Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes. Toetuse saamisega ei kaasne ettevõttele aruandluskohustust. Toetus on vooruline ning seda saab taotleda korduvalt, ka sama spetsialisti palgakulude katteks. Praeguses voorus moodustavad seni

Eesti tööjõuturg on jõudnud punkti, kus paljude ettevõtete kasv ei sõltu enam mitte ambitsioonist või investeeringutest, vaid inimeste olemasolust. Struktuurne tööjõupuudus on eriti terav väljaspool Tallinna ja Tartut ning mitmes maakonnalinnas on sobiva töötaja leidmine muutunud keerulisemaks kui spetsialisti toomine välismaalt. Narva magnetitehas kui tõestus, et rahvusvaheline värbamine töötab Narvas tegutsev uus magnetitehas on ehe näide sellest, kuidas rahvusvaheline meeskond aitab üles ehitada täiesti uut tööstust. Täna töötab seal inimesi 16 erinevast riigist ja see on mitte juhus, vaid teadlik ning vajalik otsus. Eestis lihtsalt ei ole piisavalt inimesi, kellel oleks kogemus metallurgia ja magnetite tootmises – need on haruldased