Vaata peasisu
EIS-MKM kaksiklogo

Suuremahuliste investeeringute toetus

Soodustame Eestisse suuremahuliste investeeringute teostamist

Toetame investeeringuid, mille abil tõuseb ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.

Taotluste esitamine on jooksev.

Toetuse taotlemisele eelneb kohustuslik eelnõustamine. Samuti peab enne taotluse esitamist projektiplaan saama positiivse eelhinnangu.
Eelnõustamisele registreerumiseks palun täida allolev vorm:

Suurim toetus
20 000 000
Omafinantseering
vähemalt 85%
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes soovib:

  • investeerida põhivarasse vähemalt 70 miljonit eurot
    (eritingimused:
    – kaitsetööstuse valdkonnas antakse toetust projektile, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 20 miljonit eurot
    – eelisarendatava tehnoloogiapuhul antakse toetust projektile, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 35 miljonit eurot)
  • ning luua investeeringu tulemusena vähemalt 20 uut töökohta
  • taotlejas või temaga ühte kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi olla avaliku sektori osalust üle 49%
  • taotleja ega temaga ühte kontserni kuuluv äriühing ei ole varem sama toetust saanud

Välistatud valdkonnad ja sektorite erisused

Mille jaoks toetust saab?

Toetust antakse investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 70 miljonit eurot (kaitsetööstuse puhul 20 miljonit eurot, eelisarendatavate tehnoloogiate puhul 35 miljonit eurot) ning mille abil tõuseb ettevõtja konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.
Investeeringu lävendi täitmisel lähevad arvesse ainult toetuse tingimustele vastavad kulud. Näiteks käibemaks ei lähe arvesse.

Toetatavad kulud

Praktilised tingimused

Milline investeering sobib?

  • Väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) puhul võib sobida uue tootmisüksuse rajamine, olemasoleva üksuse laiendamine, toodangu mitmekesistamine toodetega, mida ei ole veel ettevõtjas toodetud, või tootmisprotsessi täielik ümberkorraldamine. Täpsed tingimused sõltuvad kohaldatavast riigiabi liigist (artikkel 14 või artikkel 17)
  • Suurettevõtja puhul peab investeering looma uut majandustegevust. Sobida võib näiteks uue iseseisva tootmisüksuse rajamine või olemasoleva üksuse tegevuse laiendamine senisest erinevale tegevusalale. Ainult olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamisest ei piisa. Uus äriühing ei tähenda automaatselt uut majandustegevust. Hinnata tuleb investeeringu sisu ja tootmisüksuse iseseisvust; tegevusalade sarnasust hinnatakse EMTAK neljakohalise koodi alusel
  • Pelgalt olemasoleva seadme asendamine samalaadse seadmega ei vasta toetatava investeeringu tingimustele

Ettevõtja suuruse määramisel arvestatakse vajaduse korral ka partner- ja seotud ettevõtjate andmeid. Väikese töötajate arvuga kontserniühing ei pruugi olla VKE.

Kui palju toetust saab?

Toetuse suurus sõltub projekti asukohast, loodavate töökohtade palgatasemest, ettevõtja suurusest ja kohaldatavast riigiabi liigist:

Tingimus Maksimaalne toetusmäär
Üldjuhul 10% abikõlblikest kuludest
Investeering asub väljaspool Harjumaad ja loodavate töökohtade keskmine brutokuupalk ületab 1,5-kordset nõutud tegevusala keskmist 15% abikõlblikest kuludest
Keskmise suurusega ettevõtja saab toetust VKEde investeerimisabina artikli 17 alusel Kuni 10%, ka eespool kirjeldatud eritingimuse täitmisel

Projekti toetuse ülempiir on 20 miljonit eurot.
VKEde investeerimisabi korral artikli 17 alusel on ülempiir 8,25 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.
Regionaalse investeerimisabi korral võib lubatud toetussumma olla väiksem suurtele investeerimisprojektidele kohaldatava arvutuse ja piirkonnas lubatud abi ülemmäära tõttu. Seetõttu ei võrdu lõplik toetussumma alati 10% või 15%-ga projekti abikõlblikest kuludest.

Millised tulemused tuleb saavutada?

  • Loo hiljemalt ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 20 uut töökohta. Valitud 20 töökoha keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt projekti tegevusala Eesti keskmise brutokuupalga tasemel. Võrdlusaluseks on taotluse esitamisele eelnenud kvartal ja tegevusala EMTAK kood kahekohalise täpsusega
  • Loodud töökohti tuleb säilitada vähemalt kolme aasta jooksul projekti lõppemisest. Toetuse eest soetatud vara tuleb säilitada vähemalt viis aastat projekti lõppemisest

Mis minu ettevõttes muutub?

Kasvab ekspordivõimekus

Suureneb konkurentsivõime

Tõuseb lisandväärtus

Eelnõustamine

Enne projektiplaani põhjalikuma kirjeldamisega alustamist, palun pöördu eelnõustamiseks ärikonsultandi poole. Kohtumise käigus avaneb võimalus idee üle arutleda, hinnata selle sobilikkust ning kokku leppida järgmised konkreetsed sammud.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks täida allolev vorm:

Registreeru eelnõustamisele

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Projektiplaani vorm

Projektiplaani koostamise juhend

Eelarve ja tegevuskava

Finantsnäitajate prognoos

kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluseid hindab hindamiskomisjon hindamisjuhendi kohaselt.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Hindamisjuhend

40%
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade keskmist brutokuupalka
20%
Taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada
20%
Projekti mõju Eesti majandusele
10%
Projekti ettevalmistuse tase
10%
Projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad

Projekti elluviimine

Teavita investeeringu teostamise asukohas, et tegemist on toetusega:
Paigalda infotahvel siseriiklike programmide logoga mille alla lisa tekst “Suuremahuliste investeeringute toetus”.
Infotahvel on vajalik kuni 5 aastat projekti abikõlbliku perioodi lõppemisest.

Aruandlus

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Vahearuande aruandlusperiood on kuus kuud. Aruannete tähtajad määratakse toetuse otsuses.
Toetus makstakse välja, kui projektist toetatav kulu on tekkinud ja tasutud. Maksetaotluse väljamakse saamiseks saad esitada kõige sagedamini kord kvartalis.
Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja lõpparuande kinnitamist.
Järelaruannet projekti mõju kohta võime küsida kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

esita aruanne

Projekti etapid

Enne projektiplaani põhjalikuma kirjeldamisega alustamist, palun pöördu eelnõustamiseks ärikonsultandi poole. Kohtumise käigus avaneb võimalus idee üle arutleda, hinnata selle sobilikkust ning kokku leppida järgmised konkreetsed sammud.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks täida allolev vorm:

Registreeru eelnõustamisele

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Projektiplaani vorm

Projektiplaani koostamise juhend

Eelarve ja tegevuskava

Finantsnäitajate prognoos

kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

ESITA TAOTLUS

Taotluseid hindab hindamiskomisjon hindamisjuhendi kohaselt.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Hindamisjuhend

40%
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade keskmist brutokuupalka
20%
Taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada
20%
Projekti mõju Eesti majandusele
10%
Projekti ettevalmistuse tase
10%
Projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad

Teavita investeeringu teostamise asukohas, et tegemist on toetusega:
Paigalda infotahvel siseriiklike programmide logoga mille alla lisa tekst “Suuremahuliste investeeringute toetus”.
Infotahvel on vajalik kuni 5 aastat projekti abikõlbliku perioodi lõppemisest.

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Vahearuande aruandlusperiood on kuus kuud. Aruannete tähtajad määratakse toetuse otsuses.
Toetus makstakse välja, kui projektist toetatav kulu on tekkinud ja tasutud. Maksetaotluse väljamakse saamiseks saad esitada kõige sagedamini kord kvartalis.
Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja lõpparuande kinnitamist.
Järelaruannet projekti mõju kohta võime küsida kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

esita aruanne

Abiks taotlejale

Meile kirjutades lisa palun ettevõtte nimi, planeeritavad tegevused, investeeringu vajadus ning lühike ülevaade ideest. Nii saame sind paremini aidata.
Enne meie poole pöördumist tutvu palun toetuse tingimustega.
Juturoboti kiireks suhtluseks leiad lehe paremas allosas

Klienditeenindus

klienditeenindus@​eis.​ee

627 9700

Toetust makstakse riigieelarvest.
Loe lähemalt toetuse tingimuste kohta toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Uudised
Eesti ja Taani kaitsetööstuse koostöö avab mõlema riigi ettevõtetele uusi ärivõimalusi

Eesti ja Taani kaitsetööstusettevõtted otsivad võimalusi ühisteks arendusprojektideks, tehnoloogiliseks koostööks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oktoobris toimunud Taani kaitsetööstuse visiit Eestisse tõi kokku kahe riigi ettevõtjad, erialaliidud ja riigiasutused. Visiidi ja seminari keskmes olid kaitsetööstuse kasvuvõimalused, hanked, tarnekindlus ning ettevõtetevaheliste partnerlussuhete arendamine. Oktoobris Tallinnas toimunud kaitsetööstuse seminaril arutati, kuidas muuta Eesti ja Taani ettevõtete koostöö senisest tulemuslikumaks ning kiirendada uute kaitsetehnoloogiate jõudmist arendusest kasutusse. Seminari avasid Taani suursaadik Eestis Kim Højlund Christensen, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Elmar Vaher ning Taani kaitseministeeriumi hanke- ja logistikaorganisatsiooni DALO arendusosakonna juht ja Taani relvastusdirektori kohusetäitja Peter Michael Nielsen. Avasõnades rõhutati, et Euroopa muutunud julgeolekuolukorras on

EIS toetab ettevõtteid personaalmeditsiini arendusprojektides
Uudised
EIS toetab ettevõtteid personaalmeditsiini arendusprojektides

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab Eesti ettevõtete osalemist Euroopa personaalmeditsiini partnerlusalgatuse (EP PerMed) uues taotlusvoorus. 4. novembril avaneva vooru eesmärk on toetada rahvusvahelisi rakendusuuringu- ja tootearendusprojekte, mille käigus töötatakse välja uusi raku- ja geeniteraapia lahendusi. Taotlusvooru kogueelarve on ligikaudu 33 miljonit eurot. EP PerMed ühendab Euroopa riikide rahastajaid, teadusasutusi ja tervisevaldkonna organisatsioone, et kiirendada personaalmeditsiini lahenduste jõudmist tervishoidu. Taotlusvoor on mõeldud rahvusvahelistele projektidele, milles teevad koostööd ülikoolid, teadusasutused, haiglad ja ettevõtted. Kaasatud peavad olema ka patsiendiorganisatsioonid ning patsiente või kodanikke esindavad mittetulundusühingud. „Personaalmeditsiin on kiiresti arenev valdkond, kus Eesti ettevõtetel on võimalus kaasa rääkida tuleviku ravilahenduste loomisel. Raku- ja

Uudised
Startup Estonia pakub iduettevõtjatele tasuta õigusdokumentide näidiseid

Startup Estonia koostöös Eesti juhtivate advokaadibüroodega uuendas iduettevõtjatele mõeldud juriidiliste lepingute ja dokumentide paketti. Tasuta kättesaadavatest näidisdokumentidest saavad abi iduettevõtjad, kes soovivad laiendada oma meeskonda ja jagada optsioone, kaasata investoreid või kaitsta intellektuaalomandit. Startup Estonia juht Vaido Mikheim selgitas, et näidisdokumentide eesmärk on lihtsustada iduettevõtjate tegevust ja aidata neil kulusid kokku hoida. „Startup Estonia veebilehel avaldatud mudeldokumentide pakett sisaldab 29 põhilist lepingut ja dokumenti, mida iduettevõtjad ja investorid alguses kõige enam vajavad. Koostöös Eesti juhtivate advokaadibüroodega oleme mudeldokumentidesse koondanud tänase parima teadmise, tuginedes kehtivale turupraktikale ja advokaatide tippteadmistele,“ ütles Mikheim. Startup Estonia veebilehel avaldatud mudeldokumentide pakett sisaldab näiteks asutajate lepingu

Uudised
Ettevõtluse auhind 2026: ühel turul kasvusurve, teisel jahtumine: kuidas püsida konkurentsis teenuste äris?

Kaitsetehnoloogia vajab kiiresti uusi tootmisvõimsusi, tööstus sobivate oskustega inimesi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli kategooria „Konkurentsivõimelisim äriteenindusettevõte 2026“ nominendid HEVI Optronics, Hansavest ja Barona Eesti aitavad neid vajadusi täita, kuid tegutsevad erineva hooga turgudel. Nende lood näitavad, kuidas konkurentsieelist loovad oma tehnoloogia, rahvusvaheline värbamisvõrgustik ja võime kliendi kasvuga sammu pidada. Kaitsetehnoloogia kiire kasv annab Eesti ettevõtetele võimaluse, kuid paneb proovile nende suutlikkuse tellimusi täita. HEVI Optronicsi tegevjuhi Kristjan Tiimuse sõnul vajatakse uusi luure-, seire- ja sihtimissüsteeme kohe ning konkurentsieelise määravad kvaliteet, töökindlus ja tootmisvõimekus. „Nõudlus on kõrge, kuid sõel on tihe: eelise saavad need tootjad, kes suudavad tagada toodete tipptasemel kvaliteedi,

Uudised
Ettevõtluse auhind 2026: kuld, kütus ja droonid: kolm teed tugeva turupositsioonini

Tavid keskendub võidetud turuosa hoidmisele, ORLEN Eesti tugevale tarneahelale ja Meridein Grupp kliendi tehnoloogiliste probleemide lahendamisele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli kategooria „Konkurentsivõimelisim kaubandusettevõte 2026“ nominendid tegutsevad erinevatel turgudel, aga kõigil tuleb anda kliendile põhjus just nende juurde jääda. Selle nimel tõhustatakse töökorraldust, investeeritakse tootmisse ja pakutakse tuge, mis ulatub ostutehingust aastate kaugusele. Tavex Grupi turuosa Euroopa investeeringukulla turul on ettevõtte hinnangul kümne aastaga kasvanud ligikaudu 1,5%-lt 8%-le. Tavidi analüütiku Mait Krauni sõnul on järgmiseks ülesandeks selle positsiooni hoidmine. „Kiiret kasvu me enam ei jahi, vaid soovime juba võidetud turuosa hoida ja klientidele aina paremaid teenuseid pakkuda,“ ütleb ta. See tähendab