Muuda ettevõte kestlikuks

Eesti ettevõtted oskavad teha maailmatasemel tooteid ja teenuseid, kuid rahvusvahelisel turul ei piisa sellest, et oled hea. Sind peab ka tundma ja usaldama. EISi rahvusvahelise turunduse vaatest on Eesti üks suuremaid väljakutseid seetõttu järjepidevus: kuidas liikuda üksikutelt kampaaniatelt pikaajalise kohaloluni ning muuta turundus ekspordi loomulikuks osaks. Eesti ettevõtete rahvusvahelise turunduse üks suurimaid probleeme ei ole ideede ega isegi julguse puudus. Pigem on mure, et kipume turundust endiselt käsitlema projektina: teeme kampaania, läheme messile, saame mõne kajastuse ja vaatame, mis juhtus. Rahvusvahelisel turul aga konkureerime ettevõtetega, kes on sama lugu rääkinud kümme või kakskümmend aastat järjest. Tuntus ja usaldus ei teki

Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et

Ühine tehnoloogiaarendus, osalemine üksteise tarneahelates ja koos uutele turgudele jõudmine olid septembris Tallinnas toimunud esimese Korea–Eesti kaitsetööstuse ärifoorumi keskmes. EISi korraldatud foorum tõi kokku üle 120 osaleja ning päeva jooksul toimus üle 80 Eesti ja Korea ettevõtete B2B-kohtumise. Konkreetsete koostöövaldkondadena tõusid esile õhu- ja droonitõrje, robootika ja autonoomsed süsteemid, tarkvara, sensorid ning kosmose- ja meretehnoloogiad. Foorumil kõlanud sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järgmine tehing, vaid esimene konkreetne ühine projekt. Korea tootmisvõimekuse ja Eesti tehnoloogia ühendamine võib luua uusi võimekusi mõlemale riigile ning avada ühiseid võimalusi ka rahvusvahelistel turgudel. Foorumi avanud EISi juhatuse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) digi-, kosmose- ja kaitsetehnoloogiate arenduse projektijuht Elise Guerra Monasterio valiti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rahvusvaheliste suhete komitee asejuhiks. Tegemist on ESA nõukogu nõuandva organiga, mis osaleb agentuuri rahvusvaheliste koostöösuhete ja partnerluste kujundamises. ESA nõukogu soovitusel valiti rahvusvaheliste suhete komitee (IRC) juhiks Matthew Pritchard-Evans Ühendkuningriigist ning asejuhiks Eestit esindav Elise Guerra Monasterio. Uute juhtide ametiaeg algas tagasiulatuvalt 1. juulil 2026. „Asejuhi roll on tunnustus Eesti delegatsiooni panusele ja aktiivsele osalemisele komitee töös, kuid veelgi olulisem on võimalus mõjutada Euroopa kosmosekoostöö tulevikku ajal, mil rahvusvahelised partnerlused muutuvad järjest strateegilisemaks. Minu eesmärk on aidata tugevdada Eesti positsiooni usaldusväärse ja

Eesti küberturbeettevõte CybExer Technologies hakkab juhtima kümnest Euroopa ettevõttest koosnevat konsortsiumi, mille eesmärk on Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) sõlmitud lepingu raames arendada võimekust turvalise satelliitside testimiseks ja valideerimiseks. Tegevus on seotud Euroopa Liidu tulevase turvalise satelliitsidesüsteemiga IRIS².  Arendatav võimekus võimaldab kontrollitud keskkonnas hinnata, kuidas satelliitside peab vastu häiretele ja küberrünnakutele ning kuidas need mõjutavad kogu sideahelat. Nii saab nõrkusi leida ja riske maandada enne süsteemide kasutuselevõttu.  CybExeri juhitava konsortsiumi töö on osa ESA Low-LEO tegevustest, mille raames uuritakse ja arendatakse uusi valitsusasutustele mõeldud satelliitsideteenuseid ja nende kasutusviise.   Plaani kohaselt hakkab IRIS² põhikonstellatsiooni kuuluma 348 satelliiti ning selle 12-aastase kontsessioonilepingu väärtus on 15,6