Rohetoetus: tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetus

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Riik avab uue toetuse, mis aitab küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel koostöös teadlastega arendada uudseid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Riigi Infosüsteemi Ameti algatatud meede suunab IT-sektorisse 1,5 miljonit eurot ning taotlusi võetakse vastu alates 12. jaanuarist. Küberturvalisuse innovatsioonitoetuse pikaajaline eesmärk on kujundada Eestis elujõuline ja teaduspõhine küberturvalisuse sektor, kus tegutsevad tulevikku vaatavad ettevõtted, kelle teenuste järele on tugev nõudlus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. RIA teaduse ja arenduse koordineerimisosakonna juhataja Lauri  Tankler tõi välja, et toetus on mõeldud eeskätt innustamiseks ettevõtetele, kes seni ei ole süsteemselt teadus- ja arendustegevusega tegelenud. „See annab võimaluse saada praktiline kogemus koostööst

Saksamaa majanduse ja tööstuse tänane seis mõjutab Eesti eksportivaid ettevõtteid eelkõige tarneahelate ja konkreetsete sektorite kaudu ja võib panna Eesti eksportivad ettevõtted paratamatult oma plaane üle vaatama, kuid mõju ei ole mustvalge. EISi Saksamaa ekspordinõunikud Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns rõhutavad, et mõju sõltub sellest, kellele müüakse, millises väärtusahelas ollakse ja millistes liidumaades partnerid tegutsevad. Saksamaa on Eesti jaoks oluline sihtturg: 2024. aastal oli Saksamaale eksporditud kaupade väärtus 1,27 miljardit eurot ning Saksamaa oli Eesti viies kaubanduspartner. Kellel on risk suurem? Tiina Kivikase sõnul võib Saksa tööstuse nõrkus Eesti ettevõtetele tellimustes tunda anda, eriti neil, kes on otsetarnijad või seotud

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Poola ekspordinõuniku Daniel Bajeri sõnul annab äsja valminud Poola turule sisenemise strateegia Eesti ettevõtetele praktilise raamistiku, kuidas siseneda Euroopa Liidu ühte suuremasse ja kiiremini arenevasse majandusse. Strateegia on tellitud Eesti Välisministeeriumi poolt ning annab Eesti ettevõtetele strateegilise ülevaate Poola turust: riiki kirjeldatakse kui Kesk-Euroopa võtmetähtsusega logistika- ja tootmiskeskust, mille tugevusteks on makromajanduslik vastupidavus, kasvav ostujõud ja mitmekesine tööstusbaas. Strateegia koondab ülevaate Poola ärikeskkonnast, Eesti ja Poola kaubandussuhetest, regulatiivsetest ja tööjõuturu eripäradest, avaliku sektori hangetest ning hindab üheksa sihtsektori atraktiivsust Eesti eksportijate vaates. „Poola on Euroopa Liidu kuues suurim majandus ja oluline logistika- ning tootmiskeskus Kesk-Euroopas.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) USA ekspordinõuniku Silve Parviaineni sõnul on äsja valminud USA turule sisenemise strateegia peamine eesmärk aidata Eesti ettevõtetel Ameerika turul sihipäraselt ja edukalt laieneda. Välisministeeriumi tellitud USA turule sisenemise strateegia annab Eesti eksportijatele ja idufirmadele ülevaate USA turu võimalustest, piirkondlikest eripäradest ja regulatiivsetest nõuetest. Ühtlasi kirjeldab see sektoreid, kus Eesti tehnoloogiad ja oskused sobituvad USA innovatsiooni- ja investeerimiskeskkonda, alates rohetehnoloogiast ja küberjulgeolekust kuni tehisintellekti ja nutika tööstuseni. „Ameerika Ühendriike ei saa vaadelda kui ühtset turgu – see on väga detsentraliseeritud majandusruum, kus edu sõltub eelkõige õigete osariikide, linnade ja ökosüsteemide valikust. Igal piirkonnal on oma regulatsioonid,

Helen Staak, Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol tervisetehnoloogia valdkonnajuht räägib tervisetehnoloogia sektori väljakutsetest 2026. aastal, eriti Saksamaal, ning toob esile, mida Eesti saab pakkuda nende ületamiseks.   Vananev elanikkond ühes krooniliste haiguste laieneva levikuga suurendab aasta-aastalt kulusurvet ja see on toonud tervishoiu seisu, kus efektiivsuse kasvatamise vajadusest ei saa üle ega ümber. Mida aasta edasi, seda enam näeme, et tegu on ühiskondliku vastupidavuse proovikiviga, mis vajab ühelt poolt uuendusi, ent teisalt tuleb need ellu viia viisil, mis tükati ebaefektiivset, teisalt siiski toimivat ja eluks ju hädatarvilikku süsteemi liialt ei raputaks. Tervisetehnoloogia – digitaalsed lahendused, meditsiiniseadmed, tehisintellekt, biotehnoloogia, personaalmeditsiin – ei ole siin