Digimentorlus turismi- ja loomesektorile
Digimentorlus aitab ettevõttel saada selgust oma digitaliseerimise tasemes ning teha teadlikke otsuseid edasisteks arenguteks. Tegemist on personaalse teenusega – iga ettevõte saab endale kogenud mentor-konsultandi, kellega koos kaardistatakse äriprotsessid, leitakse digilahenduste võimalused ja juhitakse muudatusi.
Teenuse tulemusel valmib kolme aasta digitaliseerimise teekaart – terviklik nägemus, kuidas muuta järgmise kolme aastaga ettevõtte töö tõhusamaks ja kasumlikumaks.
Digimentorlusega saab liituda ettevõttele sobival ajal. Kuna mentor-konsultantideks on oma ala tippspetsialistid, tasub osalemine ja sobiv mentori aeg aegsasti planeerida.
Digimentorluse infoseminar
18. märtsil toimus turismi- ja loomesektori ettevõtetele digimentorluse teenust tutvustav infoseminar uhiuues hotellis Novotel Tallinn. Mentor-konsultandid rääkisid digimentorluse põhimõtetest, digitaliseerimisest ja tutvustasid sektori põhist digiteekaarti.
Vaata infoeminari salvestusi:
Mis on digitaliseerimine? Mis on digiteekaart? Lauri Antalainen (Digiwise)
Digitaliseerimise väljakutsed ja näited. Olga Lustsik (Digiwise)
Digimentorlus – kellele, kuidas ja mis tingimustel? Marikai Karilaid (BDA Consulting)
Digimentorlus – mis probleemi me lahendame? Ave Pill ja Kadi Haljand (EIS)
Mis on digimentorlus?
Digimentorluse fookus on äriprotsesside digitaliseerimisel ja digitaalsete tehnoloogiate rakendamisel ressursside tõhusamaks kasutamiseks.
- Osalev ettevõte saab koostööpaariliseks kogemustega mentor-konsultandi, kellega koos kaardistatakse digitaliseerimise hetkeolukord, leitakse kitsaskohad ja võimalikud lahendused ning koostatakse järgmise kolme aasta digitaliseerimise tegevuskava.
- Mentor-konsultandi saab valida ette antud valikust, kus on erineva profiili ja praktilise kogemusega eksperdid.
- Mentorteenuse maht on 30–100 tundi. Täpne mentortundide arv lepitakse kokku mentorluse alguses ning see sõltub ettevõtte vajadustest, suurusest ja digitaliseerimise hetkeolukorrast. Teenuse käigus on võimalik mentortundide mahtu vajadusel muuta.
- Mentii ja mentor-konsultandi esimene kohtumine peab toimuma hiljemalt 1 kuu jooksul alates mentorluse kokkuleppe tegemisest.
- Mentorteenus tuleb läbi viia kuni 5 kuu jooksul alates teenuse taotlemisest
- Ettevõtte omaosaluse suurus on:
- 20% mentor-konsultandi töötundide hinnast ettevõtetele, kelle ametlik asukoht, s.o äriregistris toodud aadress, on Harju maakonnas
- 15% mentor-konsultandi töötundide hinnast ettevõtetele, kelle ametlik asukoht, s.o äriregistris toodud aadress, on teistes Eesti maakondades
- Seega sõltub ettevõtte omaosaluse suurus ettevõtte asukohast ja lõplikust mentortundide arvust.
- Näiteks 30 tunni mentorteenuse hind on kokku 4460 eurot, millest ettevõtte omaosalus on 661,50 eurot (kui omaosalus on 15%) või 882 eurot (kui omaosalus on 20%), hinnad ei sisalda käibemaksu. Ülejäänud kulu kannab EIS.
Digimentorluses ei tegeleta digiturunduse teemadega (kodulehe loomine, SEO, digiturundus jms).
Digimentorlus aitab ettevõttel mõista, millised tarkvaralahendused tema vajadustega kõige paremini sobivad. Tarkvarade kasutuselevõttu ja nende omavahelist liidestamist toetame erinevate meetmetega nagu Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus ja RTE – tarkvara kasutusele võtmise või liidestamise toetus.
Digimentorluse teenust saab taotleda jooksvalt 2026. ja 2027. aastal kuni teenuse eelarve täitumiseni.
Tutvu mentor-konsultantidega
Digitaliseerimise teekaart
Digitaliseerimise teekaart on dokument, milles on kirja pandud konkreetne ja terviklik nägemus, kuidas muuta järgmise kolme aastaga ettevõtte töö tõhusamaks ja kasumlikumaks, seal hulgas milliseid tarkvaralahendusi kasutusele võtta või millest loobuda ja milliseid liidestada.
Digitaliseerimise teekaardis:
- antakse hinnang ettevõtte digitaliseerituse hetkeolukorrale, sh küberturvalisuse analüüs
- kirjeldatakse ettevõtte ärimudel ja teenuste osutamise protsessid
- kaardistatakse äriprotsessid ja digitaalsed tehnoloogiad, mis on kasutusel info liikumisel ja töötlemisel
- leitakse äriprotsesside kitsaskohad ja milliseid neist saab lahendada digitaliseerimise ja/või tehisintellekti abil
- kirjeldatakse kitsaskohtade lahendamise prioriteetsused, võimalike lahenduste maksumused, tasuvusaeg ja mõju mentii ärimudelile ning majandustulemustele
- koostatakse järgmise kolme aasta tegevuskava digitaliseerimise elluviimiseks
Keda ootame osalema?
Ootame osalema turismisektori ja loomemajanduse ettevõtteid.
Turismisektori ettevõtted
- Teenusesse saavad tulla turismiettevõtted, kes on Eestis registreeritud juriidilised isikud (AS, OÜ, SA, MTÜ), ja kelle ärimudeli sisuks on sise- ja välisturistide teenindamine ning kes soovivad muuta oma ettevõtte tööprotsesse efektiivsemaks läbi äriprotsesside digitaliseerimise ning digitaalsete tehnoloogiate rakendamise. Turismiettevõtted pakuvad majutus- ja toitlustusteenuseid; spaa- ja taastusraviteenuseid; konverentsiteenuseid; reisettevõtja teenuseid; giiditeenuseid; sõitjateveo teenuseid; meelelahutusteenuseid, sh muuseumid, atraktsioonid, teemapargid, aktiivse puhkuse teenuseid.
- Osaleval ettevõttel peab olema vähemalt üks turismiteenus või -toode puhkaeestis.ee / visitestonia.com veebis.
Loomesektori ettevõtted
- Teenusesse saavad tulla loomeettevõtted, kes on Eestis registreeritud juriidilised isikud – mikro-, väikese ja keskmise suurusega (AS, OÜ), ja kes soovivad muuta oma ettevõtte tööprotsesse efektiivsemaks läbi äriprotsesside digitaliseerimise ning digitaalsete tehnoloogiate rakendamise.
- Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja/või kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja/või luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse valdkonnad on arhitektuur, audiovisuaal, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst, kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam. Loomesektori hulka arvestatakse ka sidustegevusalad, mis on toodud veebilehel: https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/loomemajandus.
Digimentorluse teenust taotleval ettevõttel peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust järgnevast kolmest:
- kahe eelmise majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 50 000 eurot või eelmise aasta müügitulu on vähemalt 100 000 eurot
- eelmise majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 3
- ettevõte on tegutsenud vähemalt 24 kuud
Soovitame ettevõttest kaasata 2-3 tiimi liiget, seal hulgas üks võtmeisik, kes on soovitavalt tegevjuht või isik, kes vastutab arendusprojektide sh digitaliseerimisprojektide eest. Ootame mentorluse kasutajalt ambitsioonikaid eesmärke, konkreetseid ootusi ja aja leidmist koostööks mentor-konsultandiga 5-kuulisel perioodil.
Vähese tähtsusega abi (VTA) jm tingimused
- Ettevõttele määratakse VTAd 4437 – 15556 eurot sõltuvalt mentortundide arvust. Ettevõtte VTA jääki saate kontrollida Rahandusministeeriumi veebilehelt. Mis on VTA, saate lugeda siit.
- Osaleva ettevõtte maksuvõlg ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see on ajatatud.
- Osaleva ettevõtte äritegevus ei tohi olla seotud Venemaaga ega Valgevenega.
Digimentorluse taotlemine
Digimentorlusega saab liituda ettevõttele sobival ajal. Kuna mentor-konsultantideks on oma ala tippspetsialistid, tasub osalemine ja sobiv mentori aeg aegsasti planeerida.
Pärast taotlusvormi täitmist hindab EIS ettevõtte sobivust teenuses osalemiseks ning edastab taotluse info koostööpartnerile BDA Consulting. Seejärel võtab BDA teiega ühendust, et täpsustada sobiva mentor-konsultandi valik, mentorluse maht ning leppida kokku praktilised sammud teenusega alustamiseks.
Digimentorluse taotlusvorm TURISMISEKTORI ettevõttele
Digimentorluse taotlusvorm LOOMEMAJANDUSE ettevõttele
Kontakt
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.
Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini, tuues koostöös loodusliku kosmeetikabrändiga tilk! turule oma esimese lõpptarbijale mõeldud kosmeetikatoote. Skin Booster Bio-Fermented Serum ÄIO RedOiliga näitab, kuidas rakendusuuringust ja koostisosa arendusest saab samm-sammult päris toode, mis jõuab müügile. ÄIO sai kosmeetika- ja keemiatööstusele mõeldud rasvade ja õlide arendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmist miljoni euro suuruse toetuse. Toetus aitab ellu viia kolmeaastast teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on 1,8 miljonit eurot ning mille eesmärk on arendada mikroobsel fermentatsioonil põhinevaid lipiide ja nende derivaate kosmeetika ning isikuhooldustoodete jaoks. EISi toetus aitas viia arenduse laborist turule ÄIO kosmeetikaarenduse juht Magdalena Kozioli
Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast. Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti. Nüüd on sinna juurde loodud käepärane veebilahedus ettevõtjatele. Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost). Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade
Saksamaal Erlangenis kogunes märtsi lõpus ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse. „Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,” ütles Kivikas. AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu
2025. aasta lasterikaste perede kodutoetuse vooruga toetas riik ligi 3 miljoni euroga enam kui tuhande lapse elutingimuste parandamist üle Eesti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) sai toetuse ligi 300 lasterikast peret. Kodutoetust saavad taotleda pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik. „Kõige enam rahastasime perele eluruumi ehitamisega seotud tegevusi, neid projekte oli üle 200, oluliselt vähem ehk pisut üle 70 oli eluruumi ostmisega seotud projekte,“ ütles EISi teenuseomanik Kersti Saar. Keskmine toetuse suurus