RTE - tarkvara kasutusele võtmise või liidestamise toetus

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini, tuues koostöös loodusliku kosmeetikabrändiga tilk! turule oma esimese lõpptarbijale mõeldud kosmeetikatoote. Skin Booster Bio-Fermented Serum ÄIO RedOiliga näitab, kuidas rakendusuuringust ja koostisosa arendusest saab samm-sammult päris toode, mis jõuab müügile. ÄIO sai kosmeetika- ja keemiatööstusele mõeldud rasvade ja õlide arendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmist miljoni euro suuruse toetuse. Toetus aitab ellu viia kolmeaastast teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on 1,8 miljonit eurot ning mille eesmärk on arendada mikroobsel fermentatsioonil põhinevaid lipiide ja nende derivaate kosmeetika ning isikuhooldustoodete jaoks. EISi toetus aitas viia arenduse laborist turule ÄIO kosmeetikaarenduse juht Magdalena Kozioli

Tööstusalade kaardirakendusel valmis lihtsustatud investorvaade, kust ettevõtjal on võimalik mõne hetkega saada ülevaade just talle sobivatest aladest. Sisestades otsingusse soovitud tingimused, leiab rakendus sobivad alad enam kui 460 asukoha hulgast.   Eelmise aasta lõpust on Maa- ja Ruumiameti geoportaalis avalikuks kasutamiseks tööstusalade kaardirakendus, kust on näha ettevõtluseks sobivad alad üle kogu Eesti. Nüüd on sinna juurde loodud käepärane veebilahedus ettevõtjatele. Sobivaid ettevõtlusalasid on võimalik otsida kogu Eesti piires, aga ka valitud maakondades. Investoritele loodud kaardilt näeb ala asukohta ja pindala, kaugust linnulennult Tallinna lennujaama ja lähima kaubasadamani, samuti riigitee, kaubaraudteejaama ja alajaamani (vt videost). Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on investorvaade

Saksamaal Erlangenis kogunes märtsi lõpus ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ning muudab seda, kuidas kiipe arendatakse. „Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,” ütles Kivikas.  AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu

2025. aasta lasterikaste perede kodutoetuse vooruga toetas riik ligi 3 miljoni euroga enam kui tuhande lapse elutingimuste parandamist üle Eesti. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt (EIS) sai toetuse ligi 300 lasterikast peret. Kodutoetust saavad taotleda pered, kellel ei ole oma kodu või kelle kodu ei vasta tänapäevastele elamistingimustele. Näiteks kui kodus puudub pesuruum või see on amortiseerunud, maja fassaad vajab soojustamist, küttekolle ei taga piisavalt soojust või on süttimisohtlik. „Kõige enam rahastasime perele eluruumi ehitamisega seotud tegevusi, neid projekte oli üle 200, oluliselt vähem ehk pisut üle 70 oli eluruumi ostmisega seotud projekte,“ ütles EISi teenuseomanik Kersti Saar. Keskmine toetuse suurus