Vaata peasisu
Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

RTE - tarkvara kasutusele võtmise või liidestamise toetus

Toetame ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutuselevõttu ja olemasoleva äritarkvara liidestamist

Toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve mahu täitumiseni.
Taotletava toetuse summa on 2 000 – 5 000 eurot.

5. märtsil toimus toimus toetuse tingimusi tutvustav infotund.
Toetuse infotunni esitlus
Lisame peagi siia lehele ka infotunni salvestuse.

Tarkvara kasutusele võtmise või liidestamise toetus on üks määruse “Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine” alusel antavatest toetustest (tegevus 1). Korraga saab toetust taotleda ainult ühe toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks. Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:

Suurim toetus
5 000
Omafinantseering
50%
Kogu toetussumma
1 000 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kellel on täidetud järgmised tingimused:

  • Taotleja kahe viimase majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 50 000 eurot
  • Taotleja töötaja, juhatuse liige või osanik on läbinud Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitaval e-õppeplatvormil tasuta koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus” (lehele on vaja esmalt sisse logida)
  • Taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara
  • Toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA), mis ei tohi viimase kolme aasta jooksul kokku olla rohkem kui 300 000 eurot
    Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki

Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega.

Mille jaoks toetust saab?

  • Uue äritarkvara kasutuselevõtuks – ettevõte võib võtta kasutusele uue tarkvara, mis sobib tema äriprotsessidega ja aitab parandada töökorraldust, tõhusust või andmehaldust
  • Olemasoleva tarkvara arendamiseks – täiendada olemasolevat tarkvara, näiteks luua liideseid teiste infosüsteemide või teenustega, et muuta andmevahetus automaatsemaks ja sujuvamaks
  • Diginõustaja teenuse ostmiseks. Diginõustaja kaasamine on kohustuslik!
    Diginõustajal peab olema toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus.

Toetatavad kulud

  • Tarkvara ostmine või litsentsitasu
  • Tarkvarade liidestamise arenduskulud
  • Diginõustaja teenuse kulu. Diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 50 protsenti kogu projekti toetussummast.

  • Juba kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduseks
  • Riistvara ostmiseks või uuendamiseks
  • Käibemaksuks (ei ole abikõlblik)

Mis minu ettevõttes muutub?

Kasutusele võetud uus tarkvara

Suureneb tootlikkus

Kasvab lisandväärtus

Projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

  • Diginõustaja kogemuse vorm
  • taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • tõend Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitava koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus” läbimise kohta
  • diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised
    Hinnapakkumistes peavad olema tegevused eristatud (nt diginõustaja teenus, tarkvara ost või liidestamine). Hinnapakkumistes on kindlasti vaja kajastada vähemalt ka tööde tegemise ajakava, teenuse maht ja hind.

Vajadusel lisa:

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et antav toetus on vähese tähtsusega abi ehk VTA. Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 euro.
Kontrolli oma ettevõtte vähese tähtsusega abi jääki siin

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Pärast taotluse esitamist kontrollime nii taotleja kui ka taotluse vastavust toetuse määruse nõutele. Hindamisel lähtume valikukriteeriumitest; igale kriteeriumile anname positiivse või negatiivse hinnangu.

Valikukriteeriumid:

  • projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
  • projekti põhjendatus
  • projekti kulutõhusus
  • taotleja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia
  • projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Rahastuse saamiseks peab projekt vastama kõigile viiele valikukriteeriumile. Juhul kui projekt ei vasta mõnele esitatud valikukriteeriumile, jäetakse taotlus rahuldamata. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Projektid, mis vastavad etteantud tingimustele, saavad rahastuse.

Kui taotluses esineb puudusi, on võimalik kuni kümne tööpäeva jooksul need kõrvaldada. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

 

 

Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena pärast projekti tegevuste teostamist, aruande esitamist ja selle kinnitamist EIS-i poolt. Projekti lõppedes ei ole vaja esitada kulu- ja maksedokumente.

Aruande näidisvorm (koostamisel)

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Projekti etapid

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

  • Diginõustaja kogemuse vorm
  • taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga
  • tõend Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitava koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus” läbimise kohta
  • diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised
    Hinnapakkumistes peavad olema tegevused eristatud (nt diginõustaja teenus, tarkvara ost või liidestamine). Hinnapakkumistes on kindlasti vaja kajastada vähemalt ka tööde tegemise ajakava, teenuse maht ja hind.

Vajadusel lisa:

Toetuse taotlemisel tuleb arvestada, et antav toetus on vähese tähtsusega abi ehk VTA. Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 euro.
Kontrolli oma ettevõtte vähese tähtsusega abi jääki siin

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Pärast taotluse esitamist kontrollime nii taotleja kui ka taotluse vastavust toetuse määruse nõutele. Hindamisel lähtume valikukriteeriumitest; igale kriteeriumile anname positiivse või negatiivse hinnangu.

Valikukriteeriumid:

  • projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
  • projekti põhjendatus
  • projekti kulutõhusus
  • taotleja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia
  • projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Rahastuse saamiseks peab projekt vastama kõigile viiele valikukriteeriumile. Juhul kui projekt ei vasta mõnele esitatud valikukriteeriumile, jäetakse taotlus rahuldamata. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Projektid, mis vastavad etteantud tingimustele, saavad rahastuse.

Kui taotluses esineb puudusi, on võimalik kuni kümne tööpäeva jooksul need kõrvaldada. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

 

 

Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena pärast projekti tegevuste teostamist, aruande esitamist ja selle kinnitamist EIS-i poolt. Projekti lõppedes ei ole vaja esitada kulu- ja maksedokumente.

Aruande näidisvorm (koostamisel)

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Abiks taotlejale

Klienditeenindus
[email protected]
627 9700

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Määruse seletuskiri

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:

Uuri lähemalt

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
EIS ühines Euroopa Komisjoni idapiiri riikide finantsalgatusega EastInvest

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on liitunud Euroopa Komisjoni loodud uue idapiiri riikide finantsinitsiatiiviga EastInvest, mille eesmärk on tugevdada Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevate piirkondade majanduslikku vastupanuvõimet ning toetada nende pikaajalist arengut. Algatus on osa Euroopa Komisjoni strateegiast, millega pööratakse suuremat tähelepanu Euroopa Liidu idapiiri piirkondadele. Eesmärk on parandada ligipääsu rahastusele, soodustada investeeringuid ning tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ja julgeolekut. Selleks on loodud finantsalgatus EastInvest, tasakaalustamaks ja tugevdamaks piirkondlikku majandusliku vastupanuvõimet. EastInvest on rahastusplatvorm, mis koondab mitmeid rahvusvahelisi ja riiklikke finantseerijaid. Platvormiga on liitunud Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Nõukogu Arengupank, samuti liikmesriikide finantseerijad, nende hulgas EIS. Ühtne

Kogemuslood
EIS toetab ettevõtete äritarkvara kasutuselevõttu 1 miljoni euroga

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab digitoetuse, mille eesmärk on aidata muuta ettevõtete töökorraldus digitaalseks ja tõsta seeläbi nende tootlikkust. Toetuse abil saavad ettevõtted kasutusele võtta vajadustele vastava äritarkvara või liidestada olemasolevaid lahendusi. Toetuse kogumaht on 1 miljon eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetuste teenuseomanik Kadrin Randpuu sõnul jääb Eestis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus alla Euroopa Liidu keskmise, mistõttu on vaja toetada just esimest sammu – korrastatud andmeid ja toimivaid digilahendusi, mille abil saab tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida. Digilahendused võimaldavad andmete automaatset liikumist ettevõtte sees ja suhtluses riigiga, mis vähendab halduskoormust ja säästab aega. „See toetus on

Kogemuslood
24 miljonit eurot: EIS avab rekordilise mahuga kaitsetööstuse tootearenduse toetuse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab tänasest uue kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille maht ulatub 24 miljoni euroni. Toetuse eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi kaitsetööstuse tooteid ja teenuseid ning suurendada nende innovatsioonivõimekust. Julgeolekuolukorrast ja Eesti kaitsevõime arendamise vajadusest lähtudes avab EIS kaitsevaldkonnale suunatud taotlusvooru, kus toetuse suurus jääb vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul avaneb Eestil praeguses julgeolekuolukorras erakordne võimalus pöörata see majanduse veduriks, arendades kohapeal tugevat kaitsetööstust.  „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted

Kogemuslood
Riik investeerib 1,28 miljonit eurot inseneriüliõpilaste projektidesse

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab tänavu neljandat korda tudengite inseneeriavaldkonna projekte. Toetust saab kokku 13 projekti kogumahus 1,28 miljonit eurot.  EISi juhatuse liikme Mari-Liis Küppari sõnul on tudengiprojektide programmist aastate jooksul kasvanud välja mitmeid põnevaid ettevõtmisi. Nende projektide vilistlased on töömaailmas hinnatud spetsialistid, kelle oskused ja kogemused paistavad silma.   „Igal aastal on toetuse saajateks hulk värskeid ja suure potentsiaaliga ideid. Kui tudengiprojektidest on varasemalt silma paistanud näiteks tudengisatelliit või päikeseauto, siis sel aastal näeme mitmeid uusi põnevaid arendusi. Näiteks MTÜ GridScan loob droonipõhist elektriliinide inspekteerimise lahendust, mis muudab elektrivõrgu kontrolli kiiremaks, ohutumaks ja täpsemaks. MTÜ RoboBioKeemiku töö tulemusel valmib aga robootiline biokeemik keemiakatsete automatiseerimiseks,“ tõi Küppar välja.   „Inseneeriaprojektid annavad tudengitele võimaluse oma ideid päriselt ellu viia ning loovad samal ajal ettevõtluskeskkonda uusi oskusi, tehnoloogiaid ja tulevasi spetsialiste, kelle panus aitab kogu valdkonnal edasi liikuda,” lisas Küppar.   Üliõpilaste inseneeriavaldkonna arendusprojektide toetuse taotlusvoorus hinnati sel

Kogemuslood
Välisinvestorid otsustasid mullu EISi toel Eestisse investeerida üle 430 miljoni

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) aitas 2025. aastal välisinvestoritel Eesti kasuks positiivseid investeerimisotsuseid teha 431 miljoni euro väärtuses, mis on rekordiline maht.  Investeerimisotsused sündisid peamiselt elektroonika-, keemia-, energia-, puidu-, masina- ning metallisektoris. Ligikaudu 40% otsuste mahust on uued investeeringud, üle 30% seotud Eestis juba tegutsevate väliskapitalil põhinevate ettevõtete jätkuinvesteeringutega ning viiendiku moodustab ettevõtte omandamisega seotud kavandatav investeering.  „Esimest korda oli Eestil suurinvesteeringute motiveerimiseks välja pakkuda suuremahuliste investeeringute toetusmeede, millele suunasime peamise fookuse. Sügisel õnnestus teha kolm esimest toetusotsust, mille abil investeeritakse Eestisse kogumahus ligi 400 miljonit eurot ning millest 253 miljonit eurot on välisinvesteeringud,“ ütles EISi välisklientide tiimi juht Mirjam