Vaata peasisu
Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

Digitaliseerimise teekaardi toetus

Toetame digitaliseerimist ja automatiseerimist

Toetame ettevõtte digitaliseerimise teekaardi koostamist, et aidata mõista ettevõtte tänast olukorda ning leida kõige mõjusamad võimalused protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Teekaart annab selge ja praktilise tegevusplaani, milliseid arendusi teha, mis järjekorras ja millise mõjuga.

Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele, ettevõtja äriprotsessidega seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu analüüsi ja ettepanekuid ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. 

Kui ettevõttel on digitaliseerimise teekaart valminud, saab järgmise sammuna taotleda toetust teekaardis kirjeldatud arendustegevuste elluviimiseks.
Vaata ka:
Digitaliseerimise teekaardi nõustamis- ja arendustegevuste toetus
RTE – äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetus
Pane tähele: digitaliseerimise teekaardi koostamise kulu saab ühe tegevusena katta ka RTE – äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetuse raames.
Juhul kui äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetuse projekti kuludesse on planeeritud digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, siis võib projekti abikõlblikkuse periood alata kuni 3 kuud enne taotluse esitamist EISile.

Suurim toetus
10 000
Omafinantseering
30% -50%
Kogu toetussumma
2 500 000
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Igas suuruses Eesti äriühingutele, kelle tegevusvaldkond ei ole toetuse saajate sihtrühmast väljas.
    Loe lähemalt, millistele valdkondadele toetus ei laiene
  • Eelneva kahe majandusaasta põhitegevusala keskmine müügitulu peab olema vähemalt 200 000 eurot.
  • Vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 300 000 eurot.
  • Ettevõtted, kes pole varem saanud digidiagnostika toetust ning kes pole raskustes (Digidiagnostika toetuse saajad)

Mida sisaldab digitaliseerimise teekaart?

Teekaardil on ülevaade ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist.

Hinnang, milliseid kitsaskohti tarneahelas ja tootmise või teenuse osutamise protsessis saab lahendada või milliseid arenguvõimalusi ellu viia digitaliseerimise abil.

Hinnang kitsaskohtade kõrvaldamise ja asjakohaste arenguvõimaluste kohta tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, küberturvalisusele ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele.

Kitsaskohtade lahenduste ja arenguvõimaluste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Digitaliseerimise teekaardis toodud tegevuste ning investeeringute vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”.

Digitaliseerimise teekaardi hea tava

Mis ettevõttes muutub?

teadlikkus digitaliseerituse hetkeolukorrast

lahendused innovaatiliseks ärimudeliks

toodete ja teenuste suurem lisandväärtus

Infotund oli 1. aprillil 2024

Infotunni slaidid.

 

Hea tavaga tutvumine

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu digitaliseerimise teekaardi hea tavaga, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, milline on teekaardi koostamise protsess ja kuidas seda täpselt tehakse. 

Digitaliseerimise teekaardi heas tavas kirjeldatakse detailselt toetuse põhimõtteid, toetuse taotlemist ja digitaliseerimise teekaardi läbiviimise protsessi ning metoodikat. Hea tava järgimine on eelduseks edukaks digitaliseerimise teekaardi läbiviimiseks ja tingimustele vastava raporti koostamiseks.

Hinnapakkumiste küsimine

Tegevuse elluviimiseks on vajalik vähemalt üks hinnapakkumus, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot

Kui teenus maksab 20 000 eurot ja rohkem, siis on vajalik küsida vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist. 

Hinnapakkumises peavad olema kirjeldatud vähemalt: 

  • teenuse pakkuja kompetentsid
  • referentsid 
  • tööde tegemise ajakava 
  • teenuse maht
  • hind

Taotluse esitamine

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuste e-keskkonnas. 

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Valitud ettevõtjavälise teenuseosutaja hinnapakkumine
  • Kui teenus maksab rohkem kui 20 000€, siis vähemalt kaks hinnapakkumist.
  • Lisa 1 – ettevõtjavälise teenuseosutaja referentsid (tuleb täita vorm).
  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga
    • Juhul kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni skeem (etteantud vorm)
    • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
    • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

esita taotlus

Taotluse hindamine

Kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest

Pärast taotluse esitamist kontrollitakse nii taotluse sisu kui ka taotleja vastavust ning antakse positiivne või negatiivne hinnang valikukriteeriumitele:

  • projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  • projekti põhjendatus;
  • projekti kuluefektiivsus;
  • taotleja suutlikkus projekt ellu viia;
  • projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Kui taotluses esineb puudusi, on võimalik kuni 10 tööpäeva jooksul need kõrvaldada. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Projektid, mis vastavad etteantud tingimustele, saavad rahastuse. 

Digitaliseerimise teekaardi loomine

Digitaliseerimise teekaart tuleb koostada kuni kuue jooksul alates projekti algusest. 

Pane tähele, et projekti tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist ja projekti alguskuupäeva.

Aruandluse esitamine

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal. 

Aruandes peab olema:

  • valminud digitaliseerimise teekaart;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • kirjeldust „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega. 

Toetuse summa makstakse välja pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. 

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, on meil õigus jätta toetus välja maksmata.

Järelaruande esitamine

Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande.
Järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digitaliseerimise teekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustega seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele.
Järelaruande allkirjastab toetuse saaja juhatuse liige.

 

Esita aruanne

Projekti teekond

Infotunni slaidid.

 

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu digitaliseerimise teekaardi hea tavaga, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, milline on teekaardi koostamise protsess ja kuidas seda täpselt tehakse. 

Digitaliseerimise teekaardi heas tavas kirjeldatakse detailselt toetuse põhimõtteid, toetuse taotlemist ja digitaliseerimise teekaardi läbiviimise protsessi ning metoodikat. Hea tava järgimine on eelduseks edukaks digitaliseerimise teekaardi läbiviimiseks ja tingimustele vastava raporti koostamiseks.

Tegevuse elluviimiseks on vajalik vähemalt üks hinnapakkumus, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot

Kui teenus maksab 20 000 eurot ja rohkem, siis on vajalik küsida vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist. 

Hinnapakkumises peavad olema kirjeldatud vähemalt: 

  • teenuse pakkuja kompetentsid
  • referentsid 
  • tööde tegemise ajakava 
  • teenuse maht
  • hind

Taotluse saad koostada ja esitada struktuuritoetuste e-keskkonnas. 

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Valitud ettevõtjavälise teenuseosutaja hinnapakkumine
  • Kui teenus maksab rohkem kui 20 000€, siis vähemalt kaks hinnapakkumist.
  • Lisa 1 – ettevõtjavälise teenuseosutaja referentsid (tuleb täita vorm).
  • Taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga
    • Juhul kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni skeem (etteantud vorm)
    • Konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kontserni info ei ole tuvastatav registrist
    • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

esita taotlus

Kuni 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest

Pärast taotluse esitamist kontrollitakse nii taotluse sisu kui ka taotleja vastavust ning antakse positiivne või negatiivne hinnang valikukriteeriumitele:

  • projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  • projekti põhjendatus;
  • projekti kuluefektiivsus;
  • taotleja suutlikkus projekt ellu viia;
  • projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Kui taotluses esineb puudusi, on võimalik kuni 10 tööpäeva jooksul need kõrvaldada. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Projektid, mis vastavad etteantud tingimustele, saavad rahastuse. 

Digitaliseerimise teekaart tuleb koostada kuni kuue jooksul alates projekti algusest. 

Pane tähele, et projekti tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist ja projekti alguskuupäeva.

Lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanne taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal. 

Aruandes peab olema:

  • valminud digitaliseerimise teekaart;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • kirjeldust „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega. 

Toetuse summa makstakse välja pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta. 

Kui selgub, et töö ei vasta nõutud tingimustele, on meil õigus jätta toetus välja maksmata.

Järelaruande esitamine

Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande.
Järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digitaliseerimise teekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustega seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele.
Järelaruande allkirjastab toetuse saaja juhatuse liige.

 

Esita aruanne

Abiks taotlejale

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Määruse seletuskiri

Toetust rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus..

Toetusest teavitamine

otselink logole

 

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:

Uuri lähemalt

 

Kogemuslood

Martti Sala
Martti Sala
moomoo tegevjuht

Digitaliseerimine peaks kuuluma iga tänapäeva ettevõtte mõtteviisi juurde ja see pole kindlasti üksnes suurettevõtete pärusmaa.

Loe lisa
Jana Salm
Jana Salm
Nefab Packaging tegevjuht

Kui Eesti tööstus tahab olla maailmatasemel, siis me peame avama ja siduma oma tarneahelad.

Loe lisa
August Kull
August Kull
Neiser Groupi tootmisprotsesside arendaja

Digitaliseerimine ei ole projekt, kus saab öelda „tehtud!“

Loe lisa
Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
EDULUGU | Aasta tööd, pikad läbirääkimised ja esimene saadetis konteineriga Mumbai poole teel: Eesti taimse toidu tootja Bon Vegan jõudis India turule

Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some

Kogemuslood
EISi toel kasvanud HotelBuddy teeb koostööd Euroopa suurima hotelliettevõttega

Mitmes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) teenuses osalenud Eesti iduettevõte HotelBuddy Technology OÜ lõi möödunud aasta lõpus käed Prantsuse hotelligrupiga Accor, mis opereerib hotelle rohkem kui 110 riigis. „Arvestades, et Accoril on üle maailma ligi 6000 hotelli, on see meie jaoks lähiajal kindlasti oluline fookus. Samas ei unusta me ka oma seniseid kliente – täna töötame peamiselt sõltumatute hotellide ja väiksemate hotelligruppidega,“ räägib HotelBuddy tegevjuht Kadi Saadlo. HotelBuddy läbis edukalt Accori grupi turvatestimise. „Tegu ei olnud kindlasti lihtsa ega kiire protsessiga. Läbisime selle ühegi ettekirjutuseta, mis on meie teada üsna haruldane tulemus ning kinnitab meie lahenduse kõrget kvaliteeti ja turvalisust,“ sõnab Saadlo. HotelBuddy

Kogemuslood
VÕTA OSA | Africa Business Forum 2026: järgmine samm Aafrika ja Eesti ärikoostöös

Teisipäeval, 26. mail toimub Tallinnas neljandat korda rahvusvaheline Aafrika ärifoorum, mille eesmärk on tugevdada koostööd Eesti ja Aafrika ettevõtete ja organisatsioonide vahel ning luua uusi ärivõimalusi. „Kui on üks koht, kus Aafrika turgudest huvitatud Eesti ettevõtted peaksid kohal olema, siis on see Africa Business Forum,“ ütles Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Daniel Schaer. Tema sõnul ei ole Aafrika enam kauge turg, millele mõelda kunagi tulevikus. „See on juba täna koht, kus toimub kiire kasv ja kus Eesti ettevõtetel on päris võimalus kaasa mängida,“ rõhutas Schaer. Ta lisas, et Aafrikas on esile kerkimas mitmed trendid, mis loovad uusi ärivõimalusi. „Kõige

Kõik postitused
Michelini restoranigiidi uus valik selge kolme nädala pärast

19. mail avaldab maailmakuulus restoranigiid Michelin need Eesti restoranid, kes sel aastal giidi pääsevad. Nimekiri kuulutatakse välja juba viiendat korda ning taas selgub, milliseid Eesti restorane Michelin soovitab ning kes on restoranimaastikul teinud silmapaisvat tööd. „Michelini restoranigiid on tugevdanud viie aasta jooksul Eesti kui silmapaistva toidukultuuriga reisisihtkoha mainet ning aidanud restoranidel kasvatada väliskülastajate arvu ka madalhooajal, sest maailmas on hulgaliselt inimesi, kellele ainulaadsed kulinaarsed elamused on eraldi motivatsiooniks sihtkoha valikul,“ ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toiduturismi teemajuht Helina Andruškevitšus. EIS sõlmis lepingu Micheliniga 2022. aasta veebruaris. See riiklik leping on eelduseks Eesti Michelini tunnustusega restoranide väljakuulutamisele igal aastal. Tärnirestorane

PARE konverents ja Work in Estonia
Kõik postitused
Work in Estonia PARE konverentsil: Piiride paradoks

23. aprillil toimus Kultuurikatlas PARE konverents „Piiride paradoks“ Work in Estonial oli hea meel taaskord teha koostööd PARE-ga ja osaleda aasta tähtsaimal juhtimis- ja organisatsioonikultuuri konverentsil. Lisaks sisukatele ettekannetele, on konverentsi suurimaks väärtuseks messiala, kus vahetada mõtteid ja kontakte. Ka Work in Estonia oli oma alaga väljas, tuues tähelepanu oma tiimi värskete mõtetega laadimisele. Ettevõtete konsultantide Andrea Maidla ja Katre Rohumägiga oli seekord kaasas ka Rando Mets, kes on edaspidi välistalendi kaasamise alustamise teekonnal esimeseks kontaktiks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt. EIS-i uue strateegia kohaselt on klienditeekond tehtud ühtsemaks ning selleks, et saaksime pakkuda parimat kliendikogemust ja tuge, oleme operatiivtasandi