Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus

Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse. Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus. Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks. Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused Martti

Euroopa meretööstuses on praegu hetk, kus julgeolek, uued suured riiklikud- ja erainvesteeringud, tarneahelate ümberkujunemine ja rohetehnoloogiate vajadus liiguvad korraga samas suunas. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse jõuda senisest tugevamalt nii lähiriikide kui ka maailma meretööstuse miljarditesse ulatuvatesse väärtusahelatesse, tõdeti möödunud nädalal Tallinnas toimunud ja EISi korraldatud merendusteemalisel sihtturu seminaril. Seminar tõi kokku üle 130 merendus- ja tööstussektori esindaja Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Taanist. Seminari avasõnad öelnud Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipuse sõnul on Läänemere piirkonna meretööstuse väärtusahelad täna väga tihedalt integreeritud ning globaalses konkurentsis püsimiseks ei piisa enam üksikute ettevõtete pingutustest. „Laevandus on rahvusvaheline turg, kus konkureerivad terved piirkonnad, mistõttu

Eesti tööstuse järgmine konkurentsieelis ei saa sündida ainult AI abil saavutatud efektiivsusest. Olulisem on võime liikuda väärtusahelas kõrgemale, kasutada targemalt andmeid ja tehisaru ning reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui rahvusvaheline konkurents. Just sellele keskendus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toetatud tööstussektori innovatsioonikonverents Industry 5.0, mis tõi eelmisel nädalal Rakverre kokku Eesti juhtivad tööstusettevõtted, tootmisjuhid ja innovatsioonieksperdid. Arutelu keskmes oli küsimus, kuidas kasvatada Eesti tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ajal, mil ainult automatiseerimisest ja efektiivsusest enam ei piisa. Konverentsilt jäi kõlama selge sõnum: ekspordiedu ei sünni mõtteviisist, et Eesti on väike ja võimalused seetõttu piiratud. Nagu võttis tabavalt kokku ABB Eesti juht Jukka

PARE konverentsil jagas enda isiklikku teekonda Eestis töötamisest Anakaren Cadena, töötajakogemuse ja koolituse ekspert, välistalent Mehhikost. Ta jagas avatult enda kogemust kultuurišokist ja sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest, avas uusi vaatenurki ja perspektiive, mida personaliekspertidena jälgida ning kutsus kõiki mõtisklema omaenda kogemuse üle valdkonna kujundajatena.  Mõista nähtamatut pagasit, mida iga rahvusvaheline töötaja endaga kaasas kannab Meie personalivaldkonna inimestena näeme sageli vaid jäämäe tippu ehk inimese aktsenti, suhtlusstiili, tema vaikust või just ülevoolavat entusiasmi, tulemusi ja mõõdikuid. Aga me ei näe seda, mis jääb tegelikult pealispinna alla – nende kodust lahkumise leina, pidevat enese tõlkimise väsimust, hirmu, et neid mõistetakse valesti

Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some