Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetus

Alates 2025. aasta oktoobrist rakendab Politsei- ja Piirivalveamet (Edaspidi PPA) pilootprojekti raames kiirmenetlust ehk fast-tracki, et võimaldada kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajate ehk välistalentide kiiremat kaasamist tööturule, toetamaks Eesti majandusarengut. Mida see tähendab?Lühema tähtaja jooksul ehk kuni ühe kuu jooksul (senise kuni 3 kuu asemel) vaadatakse läbi lühiajalise töötamise ja töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotlused. Lühiajalise töötamise registreerimise taotluse vaatab PPA kiirmenetluse raames läbi kuni viie tööpäeva jooksul (15 tööpäeva asemel). Kellele on mõeldud?Strateegilise sihtriigi kodanikule, kes on kõrgelt kvalifitseeritud ning soovib Eestis tööle asuda välismaalaste seaduses sätestatud tippspetsialisti, iduettevõttes või kasvuettevõttes töötamise alusel. Samuti temaga koos taotluse esitanud pereliikmetele. Millised on

Eelmisel nädalal viibis Eesti majandus- ja taristuminister Erkki Keldo kahepäevasel visiidil Poolas, kus ta osales kõrgetasemelise äridelegatsiooniga Ukraina ülesehitamisele keskendunud rahvusvahelisel konverentsil “ReBuild Ukraine”. Nii Poola kui ka Eesti on maailma tipus riikide seas, kes Ukrainat kõige enim toetavad. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Välisministeerium ja EstDev. Seekord tõi Varssavis toimunud üritus kokku valitsusjuhid, ettevõtete tippjuhid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegelevad Ukraina taristu ja majanduse ülesehitamisega ajal, mil riik kaitseb end jätkuvalt Vene agressiooni eest. Fotol Eesti majandus- ja taristuminister Erkki Keldo. Minister Keldo sõnul on meie võimalus ja kohus panustada oma teadmiste ja oskustega Ukraina ülesehitamisse. „Eesti jätkab

Eesti tööjõuturu rahvusvahelistumine ei ole enam trend — see on igapäev. Personalivaldkonna küsimus ei ole enam “Kas me oleme mitmekeelsed?”, vaid:  Kui hästi me suudame mitmekeelset meeskonda kaasata? Kuidas tagada, et kõik töötajad saaksid oma potentsiaali rakendada?  Praktilised kogemuslood Eesti ettevõtetest ja ühest ülikoolist näitavad selgelt, et meil on ühised väljakutsed ja üksteiselt õppides on meil võimalus need eriilmeliselt lahendada.  Enda kogemust jagasid Karl Storz, Fujitsu, Eesti Energia ja TalTechi personalijuhid 4. novembril toimunud PARE Harjumaa klubi sündmusel. Karl Storz Video Endoscopy Estonia    Karl Storz Video Endoscopy Estonia meeskonnas on tööl 13 erineva emakeelega töötajat.  Väljakutsed  Lahendusfookus  + tootmise koolitajad on ametikoht, mitte “kõrvalt juhendamine” + juhendid muutuvad visuaalsemaks + isetekkeline keelekümblus tootmises + kultuuriline teadlikkus on osa töökultuurist  Karl Storz Video Endoscopy Estonia on selge näide, et mitmekeelsus vajab süsteemsust – mitte juhust. Fujitsu Estonia   Fujitsu on Rahvusvaheline ettevõte, mis on Eestis tegutsenud alates 1991. aastast. ~300 töötajat, töökeeli praegu 6 (varasemalt 9).  Olenevalt osakonnast on vajalik vähemalt ühe järgneva keele oskus: eesti, inglise, soome, rootsi, norra, taani, (läti, leedu või saksa) keel.  Personalitiim täheldas, et ka individuaalsete tasuliste keelekursuste pakkumine ei tähenda, et inimesed keelt reaalselt kasutama hakkaks. Seetõttu loobuti laiapõhjalisest keeleõppesse investeerimisest.  Täna keskendutakse sellele, et: + töö- ja eraelu oleks tasakaalus + kaugtöö toimiks + kaasatus tekiks loomulikult + mitmekeelne töö ei muutuks “kohustuseks”  Eesti keelt kasutatakse peamiselt üritustel ja igapäevasuhtluses, tutvustused on sageli inglise keeles.  Fujitsu kogemus näitab, et keelelised valikud peavad lähtuma päris vajadusest, mitte heast soovist. Enefit (Eesti Energia)   Enefitis töötab 4726 töötajat ning mitmekeelsus mõjutab seal kõiki protsesse:  + koostööd -> eesmärk: tugevamad suhted, meeskond + protsesside kulgemise tempot -> töötaja on konkurentsivõimelisem + dokumendihaldust -> suurem kaasatus + siseveebi / info jagamist -> väiksem töötajate voolavus + koolitusi ja keeleõpet -> motivatsioon ka iseseisvalt õppida + ürituste korraldust -> positiivne mõju moraali/kultuuri 

Eesti süvatehnoloogia ettevõtetel on tugev teaduslik ja tehniline baas, kuid tõeliselt globaalseks kasvamiseks on vaja strateegilist lähenemist ja turult õppimise oskust.   Just seda õpetabki MIT-s väljatöötatud metoodikal põhinev Disciplined Entrepreneurship Bootcamp, mille toovad 2026. aasta veebruaris Eestisse rahvusvahelised koolitajad, sh Vassilis Papakonstantinou, Vimala Palaniswamy, Marius Ursache, Erdin Beshimov, Vlad Bodi, Iman Urooj. Kõiki probleeme ei saa korraga lahendada  Riskikapitalist ja tehnoloogiaettevõtja Vassilis Papakonstantinou, kes on juhtinud investeeringuid mitmesse süvatehnoloogia idufirmasse ning on Blue Dome Capitali tehnoloogiavaldkonna partner, näeb süvatehnoloogia asutajate suurimat väljakutset selgelt: “Paljud asutajad usuvad, et nende tehnoloogial on mitmeid kasutusvõimalusi. Selle asemel, et keskenduda ühele selgele ja

Eesti loomemajandus on tõusnud majanduse oluliseks veduriks. Kuigi töötajate arv sektoris on viimastel aastatel olnud langustrendis, on selle kogutulu ja tootlikkus märgatavalt kasvanud — eriti paistavad silma meelelahutustarkvara, audiovisuaali ja disaini valdkond. Loomemajanduse sektorikogutulu ulatub 2,54 miljardi euroni ning eksporditulu on kasvanud üle poole miljardi euro.    Värske Kantar Emori loomemajanduse kaardistus kinnitab, et Eesti loovsektor on kiire arenguga ning järjest olulisem osa riigi majandusest. 2023. aastal ulatus loomemajanduse lisandväärtus 868,9 miljoni euroni, moodustades 2,3% Eesti SKPst. Sektor hõlmas 13 760 ettevõtet, moodustades 8,8% kõigist Eesti ettevõtetest. ja 26 574 tööga hõivatut ning selle kogutulu oli 2,54 miljardit eurot. Eksporditulu