Toetame digipööret ettevõtetes
Eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu.
Eelarve täpsem jaotus:
Töötlev tööstus ja mäetööstus 46,5 MEUR
Muud sektorid 10 MEUR
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Eesti äriregistris registreerituderaõiguslik juriidiline isik, mille taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot
- kaks erinevat taotlusvooru:
- töötleva tööstuse, mäetööstuse ettevõtetele
- muudele sektoritele
- toetust ei kohaldata järgmistele sektoritele
- vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 300 000 eurot
- temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
- majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
- maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
- maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
- ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
- ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt
- on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus
Mille jaoks toetust saab?
Toetatavad tegevused on:
1. automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe või -nägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara omandamiseks
GE art 14 toetusprotsendid muutuvad 01.01.2025 otsustatud projektil (vt.täpsemalt lingi alt)!
Mis ettevõttes muutub?
väheneb inimsekkumise vajadus
digitaliseerides, automatiseerides ja roboteid kasutusele võttes
suureneb tarneahela efektiivsus
protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides
digitaalse küpsuse suurenemine
suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime
Infopäev - 06.09.2022 - slaidid, salvestus
Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid
Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid
Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30
13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel
13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused
13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus
Digitaliseerimise teekaardi koostamine
- Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Valik:
- Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
- Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).
Taotluse esitamine
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Eelarve vorm ja tegevuskava (01.01.25 regionaalabi kaardi muudatusega)
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Aruandluse esitamine
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE
Projekti teekond
Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid
Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid
Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30
13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel
13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused
13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus
- Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Valik:
- Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
- Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
- Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).
Taotluse esitamine
Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.
Taotlusdokumendid:
- Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.
Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Eelarve vorm ja tegevuskava (01.01.25 regionaalabi kaardi muudatusega)
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.
“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)
- majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
- esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
- Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.
Taotluse hindamiskriteeriumid:
Projekti elluviimine
Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).
Vahearuande – ja lõpparuande esitamine
Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.
Aruandes peab olema:
- valminud arendust tõendavad materjalid;
- toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
- toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.
Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.
Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.
ESITA ARUNNE
Abiks taotlejale
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF)
“ei kahjusta oluliselt” juhend
Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert. Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal
Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)
Nimekiri EL heitekoguste kauplemise süsteemi kuuluvatest ettevõtjatest ja tootmisüksustest
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust. Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega. Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm. Mistra-Autex
Plaat Detail OÜ, spetsialiseerunud lamineeritud mööblikomponentide tootmisele, seisab silmitsi paljudele tootmisettevõtetele tuttavate väljakutsetega: keerulised protsessid, käsitsi haldus ja aegunud tööviisid. Kui ettevõte otsustas liituda EIS-i digitaliseerimise meistriklassiga, oli nende eesmärgiks leida lahendus eritootmise planeerimise ja tootmisinfo kättesaadavuse probleemidele. Kuid selle asemel, et keskenduda ainult konkreetsele tootmisprobleemile, avanes meistriklassis võimalus kaardistada ja uuendada kogu ettevõtte töökorraldus. Ettevõtte finants- ja arendusjuhi Annika Valksaare sõnul oli toona tootmine valdavalt paberil. Töökäsud liikusid mööda tootmisüksuseid käsitsi, mis tekitas infotõrkeid ja ebamugavusi. Kuigi ettevõte oli juba loonud mobiilirakenduse tööajaarvestuseks, oli selge, et paberipõhine tootmisjuhtimine ei suutnud enam toetada Plaat Detaili kasvuambitsioone. Ettevõte vajas kaasaegset ERP
Kevadel Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Swedbanki uuringu ja EISi kliendiportfelli osas saab tuua mitmeid paralleele, kuna sarnased trendid kumavad välja. Samuti aitavad mitmed meie teenused leevendada uuringus tuvastatud kitsaskohti ettevõtetel. Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle
Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks. Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt. „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand