Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Toetame digipööret ettevõtetes

Eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu.

Eelarve täpsem jaotus:
Töötlev tööstus ja mäetööstus  46,5 MEUR
Muud sektorid 10 MEUR

 

 

Nimi
Ettevõtete digipöörde toetus
Suurim toetus
300 000
Omafinantseering
kuni 50%
Kogu toetussumma
56 000 000+
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris registreerituderaõiguslik juriidiline isik, mille taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot
  • kaks erinevat taotlusvooru:
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 300 000 eurot
  • temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
  • majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
  • maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
  • maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
  • ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
  • ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt
  • on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus

Mis ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 18 kuud.

väheneb inimsekkumise vajadus

digitaliseerides, automatiseerides ja roboteid kasutusele võttes

suureneb tarneahela efektiivsus

protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides

digitaalse küpsuse suurenemine

suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime

Infopäev - 06.09.2022 - slaidid, salvestus

Infopäeva materjalid

Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid

Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid

Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.

 

Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30

13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel

13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused

13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus

 

Digitaliseerimise teekaardi koostamine

  • Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Valik:

  • Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
  • Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
  • Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).

Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.  

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
10%
lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada. 

Teavitamise reeglid ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandluse esitamine

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

ESITA ARUNNE

Projekti teekond

Infopäeva materjalid

Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid

Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid

Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.

 

Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30

13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel

13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused

13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus

 

  • Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Valik:

  • Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
  • Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
  • Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).

Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.  

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
10%
lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada. 

Teavitamise reeglid ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

ESITA ARUNNE

Abiks taotlejale

“ei kahjusta oluliselt” juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert. Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

Nimekiri EL heitekoguste kauplemise süsteemi kuuluvatest ettevõtjatest ja tootmisüksustest

Määruse seletuskiri

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Millised on meie tööstusettevõtete väljavaated?

Kevadel Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Swedbanki uuringu ja EISi kliendiportfelli osas saab tuua mitmeid paralleele, kuna sarnased trendid kumavad välja. Samuti aitavad mitmed meie  teenused leevendada uuringus tuvastatud kitsaskohti ettevõtetel. Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle

Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Digiteekaardi toetus on jälle avatud

Alates 18. märtsist on avatud jälle digitaliseerimise teekaardi toetus, mille kogueelarve on 5 miljonit eurot. Eesmärk on suurendada ettevõtete teadlikkust nende digitaliseerituse, automatiseerituse ja küberturvalisuse hetkeolukorrast ning luua koos tasuvusarvestusega investeerimisplaan. Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul seisneb digitaliseerimise olulisus Eesti majandusse suurema tootlikkuse ja lisandväärtuse loomises. „Enne digitaliseerimisega alustamist ja investeeringute tegemist on ettevõtjal oluline aga omada terviklikku ülevaadet oma võimalustest, ehk et millised on tema äri protsessid ja kõige sobivamad tehnoloogilised lahendused nende digitaliseerimiseks. Selle teadmise digitaliseerimise teekaart ettevõtjale ka annab.“ Teekaardi tehnoloogiliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks ressursside planeerimise tarkvara ERP ja tootmise rakendussüsteem MES lahendused, raalprojekteerimise ja -tootmise (CAD/CAM) lahendused;

Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks
Ekspert: Eesti ettevõtted peaks kiirendama jõupingutusi digitaliseerimiseks

EASi ja KredExi ühendasutuse digitaliseerimise projektijuht Joel Järvik teeb ülevaate Eesti ettevõtete hetkeseisust digitaliseerimise valdkonnas ning annab nõu, millistel trendidel tasub silma peal hoida. Joel Järviku sõnul on Eesti tervikuna olnud aktiivne digitaliseerimise edendaja. „Eristume selgelt oma edukate e-riigi lahenduste poolest. Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed, kuid tihti paindlikud ja kiirelt kohanevad, mis on oluline eelis muutuvas ärikeskkonnas. Meie inimesed on heade digioskustega ja meil on tugev startup-kultuur,” rääkis ta. Kui avalike digiteenustega oleme Euroopas esirinnas, siis Eesti ettevõtted uutest tehnoloogiatest veel täit kasu eksperdi hinnangul ei realiseeri. „Hoolimata sellest, et meil mõned tehnoloogilises mõistes silmapaistvad tegijad, on meie väikeste

Reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklassi võitjad on selgunud! 

Oktoobris alustanud loomeettevõtetele suunatud pilootprogramm Reaalajamajanduse ja Digitaliseerimise meistriklass on jõudnud eduka lõpuni, tuues kaasa mitmeid uuenduslikke ideid ja tugevaid tulemusi.  Esmalt võib tunduda, et reaalajamajandus, digitaliseerimine ja loomeettevõtlus on nagu sokid ja sandaalid, mis eriti kokku ei sobi. Kuid eile, 19. detsembril toimunud meistriklassi finaalüritus tõestas vastupidist. Päev oli täis põnevust ja inspiratsiooni ning ettevõtted kaitsesid kogu auditooriumi ja zürii ees enda plaane, kuidas nad tänu meistriklassile on astunud samme digitaalse tuleviku ja kvaliteetsete andmete suunas ning milliste tegevustega nad jätkavad.  Meistriklass sai lõppakordi võitjate valimisega, strateegia ja äriplaanidele vaatasid peale ning hindasid nii žürii kui ka publik. Publik

Tagasi üles