Vaata peasisu Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU (RRF) (EST)

Toetame digipööret ettevõtetes

Eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite kasutuselevõttu.

Eelarve täpsem jaotus:
Töötlev tööstus ja mäetööstus  46,5 MEUR
Muud sektorid 10 MEUR

 

 

Nimi
Ettevõtete digipöörde toetus
Suurim toetus
300 000
Omafinantseering
kuni 50%
Kogu toetussumma
56 000 000+
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Eesti äriregistris registreerituderaõiguslik juriidiline isik, mille taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000 eurot
  • kaks erinevat taotlusvooru:
  • vähese tähtsusega abi (VTA) ei ületa 300 000 eurot
  • temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust
  • majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud
  • maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud
  • maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruanded on esitatud
  • ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust
  • ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt
  • on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus

Mis ettevõttes muutub?

Maksimaalne projekti pikkus on 18 kuud.

väheneb inimsekkumise vajadus

digitaliseerides, automatiseerides ja roboteid kasutusele võttes

suureneb tarneahela efektiivsus

protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides

digitaalse küpsuse suurenemine

suureneb ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime

Infopäev - 06.09.2022 - slaidid, salvestus

Infopäeva materjalid

Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid

Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid

Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.

 

Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30

13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel

13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused

13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus

 

Digitaliseerimise teekaardi koostamine

  • Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Valik:

  • Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
  • Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
  • Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).

Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava

Taotluse esitamine

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava

Eelarve vorm ja tegevuskava (01.01.25 regionaalabi kaardi muudatusega)
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.  

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
10%
lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada. 

Teavitamise reeglid ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Aruandluse esitamine

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

ESITA ARUNNE

Projekti teekond

Infopäeva materjalid

Ettevõtete digipöörde toetuse slaidid

Digitaliseerimise teekaardi toetuse slaidid

Terve infopäeva salvestus, digipöörde toetuse tutvustus 32 minutist alates.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.

 

Infopäev toimus üle veebi – 06.09.2022 kell 13.00 – 15.30

13.00 – 13.25 – Andri Haran (MKM) – digi teemadel

13.25 – 13.35 – Kersti Kuusksalu (EIS) – digiteenused

13.35 – 15.20 – Kristiina Niilits (EIS) – digitaliseerimise teekaardi toetus ja ettevõtte digipöörde toetus

 

  • Digitaliseerimise teekaardi raport (DTK) on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Valik:

  • Koostage digitaliseerimise teekaart (DTK mõistele vastav)
  • Kaasajastage digidiagnostika raport. Kui olite teinud varasemalt digidiagnostiks toetusega vastava raporti, siis viige see kooskõlla hetkeolukorraga ja digitaliseerimise teekaardi hea tavaga (DTK mõistele vastav)
  • Kui ettevõttes on endas olemas kompetentne meeskond digitaliseerimise teekaardi tegemisekse, siis tehke seda digitaliseerimise teekaardi hea tava kohaselt (DTK mõistele vastav).

Uuri lähemalt digitaliseerimise teekaardi hea tava

Taotluse esitamine

Taotluse saate koostada ja esitada struktuuritoetuse e-toetuse keskkonnas.

Taotlusdokumendid:

  • Digitaliseerimise teekaardi raport – ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

Taotlusvormi näidis
Eelarve vorm ja tegevuskava

Eelarve vorm ja tegevuskava (01.01.25 regionaalabi kaardi muudatusega)
Finantsprognoosid
“ei kahjusta oluliselt” hindamise juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert.

“Ei kahjusta oluliselt” koolituse salvestus rohetoetuse infopäeva (29.06.22) raames.  

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

“ei kahjusta oluliselt” hindamise vorm
Hankeplaan (juhul kui taotleja on riigihankekohuslane)

  • majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus ei ole veel saabunud
  • esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga
  • Kontserni liikmete skeem (juhul kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud)
  • Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)

Valige e-toetuse keskkonnas õige taotlusvoor, olenevalt ettevõtte PÕHItegevusalast:
Ettevõtete digipöörde toetus – töötlev tööstus, mäetööstus
või
Ettevõtete digipöörde toetus – muud sektorid

TÄIDA TAOTLUS

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 30 tööpäeva.

Taotluse hindamiskriteeriumid:

50%
projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele
20%
taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust
30%
projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust
10%
lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel

Hindamismetoodika

Projekti elluviimine

Ettevõtja viib projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul). 

Olles saanud toetust Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, on ka kohustus avalikkust toetuse kasutamisest teavitada. 

Teavitamise reeglid ja logod

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms).

Vahearuande – ja  lõpparuande esitamine 

Projekti kohta tuleb esitada aruanded taotluse rahuldamise otsuses näidatud tähtajal.

Aruandes peab olema:

  • valminud arendust tõendavad materjalid;
  • toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  • toetuse saaja kinnitus ja allkiri andmete õigsuse kohta.

Aruanne tuleb esitada e-Toetuse keskkonnas koos maksetaotlusega.

Toetuse summa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui on esitatud aruanne projekti tulemuste saavutamiste kohta.

ESITA ARUNNE

Abiks taotlejale

“ei kahjusta oluliselt” juhend

Hindamise võib läbi viia keskkonnavaldkonnas teadmisi omav isik, kelleks võib olla spetsialist või ekspert, kellel on keskkonnavaldkonnaga seotud haridus või varasem kogemus.  „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust võib hinnata taotleja, kes omab vastavat pädevust või väline keskkonnaekspert. Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt/DNSH“ teemal

Korduma kippuvad küsimused (KKK) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamiseks toetuste taotlemisel ja andmisel. Koostaja: Kristel Lopsik (RTK)

Nimekiri EL heitekoguste kauplemise süsteemi kuuluvatest ettevõtjatest ja tootmisüksustest

Määruse seletuskiri

Hinnapakkumiste võtmise juhend

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Aasta eksportöör Nortal: kui meie klientidel läheb hästi, läheb ka meil hästi

Möödunud aasta tõi Eesti tehnoloogiaettevõttele Nortal märkimisväärset edu ja rahvusvahelist tunnustust. Majanduslangusest hoolimata kasvas ettevõtte müügitulu 224 miljoni euroni, millest 196 miljonit tuli ekspordist. Mis peitub edu taga ja millisena näeb äsja Ettevõtluse auhinna konkursil aasta eksportööri tiitli saanud Nortal tulevikku, selgitab Nortal Eesti juht Ats Albre. “See, et oleme olnud võimelised kasvama keerulises majanduskeskkonnas, on suur tunnustus meie tiimile,” ütleb Albre. Nortali kasvustrateegia on olnud tema sõnul mitmekihiline: osa kasvust on tulnud ettevõtete ostmise kaudu, kuid suur osa edust on saavutatud ka orgaanilise laienemisega. 2023. aastal ostis Nortal rahvusvahelise tarkvaraarendaja Questers, mis liideti tütarettevõtte Pwrteams alla, ja hiljuti ka

Ettevõtluse auhind 2024: Digitaliseerimise tipud nopivad oma sammude vilju

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid astusid äri muutvaid samme olude sunnil, kuid nopivad nüüd automatiseerimise vilju. Digisammud aitavad lahendada töötajate puudust ja kasvatada tootlikkust. Esimene nominent Mistra-Autex teenib 90% käibest autodele interjöörimaterjalide tootmisega ja nende tooteid leiab nii pakiruumist kui ka salongist, alates Volvodest ja lõpetades Mercedese ning Porschega. Ülejäänud üheksa protsenti käibest moodustab üks välismaine vaikusekabiinide tootja ja viimase ühe protsendi seas on näiteks vaibad, mille peal viimastel kahtedel suveolümpiamängudel on medaleid püüdnud sportvõimlejad. „Vaip meie poolt, viimistlus ühe Soome ettevõtte poolt. See on imepisike osa meie ärist, aga selline ohoo-osa,“ räägib Mistra-Autexi omanik Priit Tamm. Mistra-Autex

Digitaliseerimise meistriklass andis Plaat Detailile uue suuna ja aitas ettevõtte protsessid põhjalikult ümber kujundada

Plaat Detail OÜ, spetsialiseerunud lamineeritud mööblikomponentide tootmisele, seisab silmitsi paljudele tootmisettevõtetele tuttavate väljakutsetega: keerulised protsessid, käsitsi haldus ja aegunud tööviisid. Kui ettevõte otsustas liituda EIS-i digitaliseerimise meistriklassiga, oli nende eesmärgiks leida lahendus eritootmise planeerimise ja tootmisinfo kättesaadavuse probleemidele. Kuid selle asemel, et keskenduda ainult konkreetsele tootmisprobleemile, avanes meistriklassis võimalus kaardistada ja uuendada kogu ettevõtte töökorraldus. Ettevõtte finants- ja arendusjuhi Annika Valksaare sõnul oli toona tootmine valdavalt paberil. Töökäsud liikusid mööda tootmisüksuseid käsitsi, mis tekitas infotõrkeid ja ebamugavusi. Kuigi ettevõte oli juba loonud mobiilirakenduse tööajaarvestuseks, oli selge, et paberipõhine tootmisjuhtimine ei suutnud enam toetada Plaat Detaili kasvuambitsioone. Ettevõte vajas kaasaegset ERP

Millised on meie tööstusettevõtete väljavaated?

Kevadel Swedbanki tööstusklientide seas läbi viidud esinduslik uuring näitab, et keeruline olukord tööstussektoris jätkub, kuid põhi on saavutatud ja tulevikku nähakse mõnevõrra lootusrikkamalt. Swedbanki uuringu ja EISi kliendiportfelli osas saab tuua mitmeid paralleele, kuna sarnased trendid kumavad välja. Samuti aitavad mitmed meie  teenused leevendada uuringus tuvastatud kitsaskohti ettevõtetel. Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtete käive moodustab kolmandiku kogu Eesti töötleva tööstuse käibest. „Need ettevõtted prognoosivad, et sel aastal langeb tööstussektori käive keskmiselt 1%. Suuremat käibe langust ennustavad seejuures just keskmised ja suured ettevõtted. Valdkondade lõikes on hapraimas olukorras masina- ja metalli-, elektroonika- ja mööblitööstus. Puidutööstuses prognoositakse seevastu käibe pea 5% kasvu, kuid selle

Kati Kusmin: peame arendama oma tooteid ja viima need laia maailma

Konverentsi Industry 5.0 üks peaesinejatest oli tänavu EAS-i ja KredExi ühendasutuse – Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) juht Kati Kusmin, kes leiab, et tööstuse digitaliseerimise kõrval on endiselt päevakorral kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis võib saada kasvu piduriks.  Kati Kusmin on seisukohal, et kui tööstuse digitaliseerimine on endiselt fookuses ning aitab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, siis kasvu piduriks võib olla väljaõppinud spetsialistide puudus – jätkuv struktuurne tööjõupuudus erinevates sektorites, mitte ainult IKT-s, vaid tööstuses laiemalt.  „Järjest rohkem tööstusettevõtteid tunneb vajadust välisspetsialistide värbamise järele,“ tõdeb ta. „Värbamist pärsib aga üks suur probleem – välismaal tuntakse Eestit kui edukat IT-riiki, kuid meie tööstuse kuvand

Tagasi üles