Vaata peasisu Ühtekuuluvuspoliitika logo 2021-2027 (kaasrahastanud EU, EST)

Innovatsiooniosak

Toetame innovaatiliste lahenduste loomist!

Toetame ettevõtjate koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta, teha uuringuid jm.

Nimi
Innovatsiooniosak
Suurim toetus
7500
Omafinantseering
20%
Kogu toetussumma
3 254 309
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Innovatsiooniosak on sihtotstarbeline toetus, et hankida tootearenduseks vajalikke teenuseid innovatsiooniteenuse pakkujalt.
  • Toetust saab projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mis on vähemalt ühest TAIE fookusvaldkonnast ja mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused.
  • Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.
  • Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja.
  • Toetust saab taotleda kuni kaks korda.
  • Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 euro.

Kogemuslood

Tutvu edukate ettevõtetega, mis on toetuse abil arendustegevusi ellu kutsunud.

Aleksis Anijärv
Aleksis Anijärv
UpSteami tootejuht

Koostöö teadlastega arendusprojekti elluviimisel andis meie ettevõttele väga hea kogemuse suuremahuliste projektide elluviimisest. Ilma osakutoetuseta ei oleks nii mahukat projekti ette võtnudki.

Loe lisa
Martin Raisma
Martin Raisma
Värska Vesi äriarendusjuht

Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, töötades välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis parima uue joogitoote tunnustuse.

Kes saavad olla teenusepakkujad?

  1. Eesti standardiorganisatsioon, Eesti metroloogia keskasutus ja akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid,  patendivolinikud
  2. Tehnoloogia arenduskeskused, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused
  3. Rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja kõrgkoolid (teadus- ja arendusasutused, mis on asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena).
  4. Teiste Euroopa Liidu riikide kalibreerimis- ja katselaborid, kes on seal akrediteeritud.
  5. Insenertehnilis teenuseid osutavad juriidilised isikud.
  6. Võimalike teenuseosutajate nimekiri.

Mis mu ettevõttes muutub?

Suurem konkurentsivõime

Koostöö teadusasutustega

Toote või teenuse suurem lisandväärtus

Infopäev 23.mai 2023 kell 10.30-12.30

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Arengutakistuse defineerimine

Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.

Tingimustega tutvumine

Tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega.

 

Koostööpartneri leidmine

Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).

Projektiplaani koostamine

Koosta projektiplaan

Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.

NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta  20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend

NB! Kui  ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!

Taotluse esitamine

Taotluse täitmine ja esitamine

Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu. 

Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Taotlusvormi näidis
  • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
  • Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
  • Teenusepakkuja isiku CVd
  • Meeskonnaliikmete CVd
  • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
  • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav) 
  • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust

Kontserni liikmete skeem

  • Volikiri

Esita taotlus

Taotluse hindamine

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata. 

Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
  • projekti põhjendatus;
  • projekti kuluefektiivsus;
  • toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
  • taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

Projekti elluviimine

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

Aruannete esitamine

Esita aruanded

Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.

Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:

  • maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
  • projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
  • pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
  • tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.

Esita aruanne

Projekti teekond

TAIE fookusvaldkonnad – Kadri Mats (MKM) ja Julia Rosend (HM) Slaidid.
Innovatsiooni- ja arendusosak – Kristiina Niilits (EIS) Slaidid.
Tootearenduse toetus – Erki Varbola (EIS) Slaidid.

Infopäeva salvestus – SIIN

 

Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.

Tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega

Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega.

 

Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).

Koosta projektiplaan

Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.

NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta  20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend

NB! Kui  ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!

Taotluse täitmine ja esitamine

Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu. 

Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.

Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:

  • Taotlusvormi näidis
  • Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
  • Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
  • Teenusepakkuja isiku CVd
  • Meeskonnaliikmete CVd
  • Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
  • Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav) 
  • Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust

Kontserni liikmete skeem

  • Volikiri

Esita taotlus

Taotluse hindamine

EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata. 

Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:

  • projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
  • projekti põhjendatus;
  • projekti kuluefektiivsus;
  • toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
  • taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

Projekti elluviimine

Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).

Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.

Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)

Esita aruanded

Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.

Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:

  • maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
  • projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
  • pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
  • tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.

Esita aruanne

Abiks taotlejale

2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide logo.  Kaasrahastanud Euroopa Liit.

Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.

Toetusest teavitamine

Hinnapakkumiste võtmise juhend

 

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Ettevõtluse Auhinna võitjad 2023
Nende silmapaistvate ettevõtete seast selguvad selle aasta parimad

Pildil ettevõtluse parimad 2023, foto Rene Riisalu Selgusid Ettevõtluse Auhinna konkursi auhinnakategooriate esikolmikud. 21 ettevõttel on võimalus saada oma kategooria parimaks ning seejärel võita tänavune aasta ettevõtte auhind. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud konkursi parimatele ettevõtetele antakse auhinnad üle 2. novembril toimuval auhinnagalal, mida kannab üle ETV.   Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi žürii valis välja kolm parimat ettevõtet seitsmes kategoorias. Nende kategooriate võitjate ja Kaubandus-​Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli kolme võitja hulgast valitakse ühiselt välja ka aasta ettevõte.  Aasta tööstuse digitaliseerija – kategooria eesmärk on tunnustada Eesti ettevõtteid, kes on läbi automatiseerimise ja digitaliseerimise saavutanud olulise protsessi- ja

EIS ja Zero Waste konverents: Jätkusuutlikud ärimudelid ja innovatsioon 

EIS (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) on juba mitmeid aastaid edendanud ringmajanduse põhimõtteid ja jätkusuutlikku ettevõtlust Eestis ning kogutud parkus pannakse töösse Tartus toimuval Zero Waste konverentsil. Konverentsil korraldatav EISi töötuba “Advantages of Innovative and Sustainable Business Models” keskendub jätkusuutlike ja ringmajandusel põhinevate ärimudelite tutvustamisele, pakkudes osalejatele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi näiteid, kuidas uuenduslikke ja kestlikke ärimudeleid oma ettevõttes rakendada.  Konverents keskendub jätkusuutlikkuse, ringmajanduse ja nulljäätmete põhimõtete tutvustamisele ning toob kokku spetsialistid, ettevõtjad, teadlased ja poliitikakujundajad. Koos arutletakse, kuidas saavutada nulljäätmetele orienteeritud tulevik ja kuidas muuta olemasolevaid süsteeme keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks. Konverentsi programm keskendub suures enamuses töötubadele, tekitades arutelusid, mõttevahetusi ja pakkudes

Saku Õlletehas alustas eksporti Jaapanisse

Saku Õlletehas on läbi oma toodete ning brändide tuntud pea igale eestimaalasele. Kuna kodumaine turg ei ole juba mõnda aega olnud kasvutrendis, on Saku Õlletehas läbi aastate märkimisväärselt panustanud ekspordile. Pärast peamise ekspordituru Venemaa ära kukkumist on ettevõte jõudsalt fokusseerunud uutele turgudele ning tänavu on uute ekspordiriikidena lisandunud Malta, Rumeenia ning 125-miljonilise elanikkonnaga Jaapan. Saku Õlletehase peamised eksporditurud on valdavalt Läänemere ümbruse riigid ja Euroopa suurriigid. Aastaid on Saku eksportinud oma tooteid Islandile, Saksamaale, Küprosele, Kreekasse, Hispaaniasse, Slovakkiasse, Araabia Ühendemiraatidesse ning kaugematesse riikidesse nagu Hiina ja Austraalia.  Õlletehase jaoks suurimad eksporditurud on Poola, Saksamaa, Hispaania, Soome ja Island.  Sel aastal

ARVAMUS | Eesti merendussektori kasv võiks tulla meie avamere tuuleparkidest

Kui Eesti suudaks targalt realiseerida kogu oma avamere tuuleparkide potentsiaali, hakates tootma rohelist vesinikku ja selle baasil rohekütuseid ning eksportides neid mandri-Euroopasse ja Skandinaaviasse, looks see Eestis tuhandeid töökohti, arendaks avamere tuuleparkide oskusteavet ning tooks kaasa sarnase arengu nagu Norras avamere nafta buumi ajal. Sinna jõudmiseks tuleb aga lahendada mõned takistused, leiab LTH Baas AS teadus- ja arendusjuht Martin Jõgeva arvamusartiklis. Möödunud aasta tõi Eesti merendussektorile palju võimalusi. Kuigi COVID-19 mõjud on endiselt tunda mõnede kruiisilaevaomanike seas, kes jätkavad pandeemia ajal võetud suurte laenude tagasimaksmist, on ebakindlus tuleviku ees vähenenud. Laevaehituse ja laevaümberehituse tellimuste arv on tõusutrendis ning uute päringute

Riik avab toetusvooru tudengite inseneeriavaldkonna projektidele
Riik avab toetusvooru tudengite inseneeriavaldkonna projektidele

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab 30. septembril kell 9.00 üliõpilaste insenerivaldkonna arendusprojektide toetuse uue vooru. Eesmärk on julgustada tudengeid koos ettevõtetega arendama uudseid tehnoloogilisi lahendusi. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul soodustavad tudengite ja ettevõtete koostööprojektid kõrge lisandväärtusega ettevõtluse arengut: „Inseneeriatudengite toetamine ja nende kokku viimine ettevõtetega aitab luua kontakte ja pakub kasu mõlemale poolele. Tudengid saavad väärtuslikku praktilist kogemust ning ettevõtted omakorda juurdepääsu raamist väljas ideedele ja potentsiaalsetele tulevastele töötajatele. Varasemad projektid, näiteks päikeseenergia toel liikuv elektriauto, tudengisatelliit ja –vormel ning mitmed drooninduse valdkonna projektid näitavad, et noorte inseneride ja ettevõtete koostöös sündivad lahendused võivad viia uute tehnoloogiate

Tagasi üles