Kuigi Euroopa Komisjon kaalub hetkel ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse aruandluskohustuse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse lihtsustamist, jääb ESG strateegiline tähtsus ettevõtetele alles. Värsked uuringud näitavad, et kliendid, partnerid ja hanked ootavad ettevõtetelt jätkusuutlikkusega arvestamist, olgu selleks keskkonnamõjude juhtimine, sotsiaalne vastutus või läbipaistev juhtimine.  Swedbanki 2025. aasta tööstusuuring ja Sustinere kevadine kliendiküsitlus kinnitavad, et ESG strateegia aitab maandada riske, tugevdada positsiooni rahvusvahelistel turgudel ja toetada tootearendust. Just selleks, et ESG-ga sihipäraselt alustada, on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) loonud tasuta veebipraktikumid ja viinud läbi ka ESG strateegia meistriklasse.  Kuidas ettevõtted on jõudnud ESG strateegiani  Oma kogemusest ESG strateegia loomisel räägivad meistriklassis osalenud Eesti

Seekordne Kuku raadio majandussaade Buum jõudis eetrisse otse EISi Tippinnovaatorite programmi vilistlaste kokkutulekult. Majanduseksperdid Raivo Vare ja Ott Pärna kutsusid vestlusringi ka programmi teise hooaja võitja, SRC Grupi tegevjuhi Hannes Lilpi. Saates arutleti värskete maailmauudiste üle, jagati praktilisi juhtimisnippe ja uuriti lähemalt, millised olid meretehnoloogia ettevõtte SRC Grupi suurimad õppetunnid programmist. Hannese sõnul tõi Tippinnovaatorite programm ettevõttesse olulise kultuurimuutuse: kui varem oli innovatsioon pigem projektipõhine, siis nüüd õpiti sellele lähenema süsteemselt. See andis võimaluse arendada ja turule tuua lahenduse, mis muutis merenduse valdkonda märkimisväärselt. Mis teeb programmi Hannese arvates nii eriliseks? Kindlasti rahvusvahelised koolitajad ja kogenud mentorid, kuid hindamatuks osutus

Siim Kinnas, EISi tehnoloogiasiirde arendusjuht  Tekst ilmus Postimehe arvamusrubriigis 28.04.2025 Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta. Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub ettevõtteid kandideerima järgmisesse tippinnovaatorite programmi, mis aitab viia innovatsioonijuhtimise uuele tasemele. Tegemist on 8-kuulise arenguprogrammiga, mille käigus töötavad osalejad rahvusvaheliste tippkoolitajate ja kogenud mentorite toel välja oma ettevõtte innovatsioonistrateegia. „Muutuv maailm nõuab rohkem kui kohanemist – vaja on visiooni, strateegiat ja loovust. Tippinnovaatorite programm on loodud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes tahavad oma äripotentsiaali täielikult avada ning viia ellu läbimõeldud ja strateegilist innovatsiooni. Tegemist ei ole lihtsalt koolitusega – see on arenguhüpe,“ sõnas EISi innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse valdkonna juht Eve Peeterson. EISi tippinnovaatorite programmi aitavad läbi viia koolitus- ja arendusettevõte BDA Consulting ja teadus- ja ärilinnak

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetasid teist aastat ettevõtteid, kus on palgal teadus- ja arendustööd tegevad eksperdid, et hoogustada kallimate ning rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste osakaalu kasvu Eesti majanduses. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on toetuse eesmärk julgustada ettevõtteid järjepidevalt investeerima teadus- ja arendustegevusse, et kasvatada tootlikkust.“Toetuse kasutajate arvestatav hulk erinevatest sektoritest näitab, et üha enam ettevõtjaid investeerib innovatsiooni. Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringud on aasta-aastalt kasvanud, aga selleks, et jõuda järele Põhjamaadele, tuleks kahekordistada nii investeeringute mahtu kui ka teadus- ja arendustöötajate arvu erasektoris. Riigi roll on siinkohal anda selge sõnum,