Vaata peasisu

Puiduressursside väärindamine

Eesti puidutööstuses toimub praegu puidu keemiline väärindamine üsna väikeses mahus, kuid just selles valdkonnas nähakse tulevikus suurimat arengupotentsiaali ja innovatsiooni, mistõttu on see valitud eelisarnendatavaks valdkonnaks. Samuti on oluline arendada mehaanilise väärindamise lahendusi, et suurendada sektori lisandväärtust ja tugevdada konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Eesti metsaressursi kestlikkuse tagamiseks on oluline kasvatada puid neile parimas kasvukeskkonnas, vähendada haigusi ja muid ohte, mis võivad puidu kvaliteeti halvendada.

 

Metsade süsiniku sidumise uuringud aitavad leida tasakaalu raiepiirangute ja teaduspõhise metsaressursi kasutamise vahel. Kvaliteetse metsaressursi tõstmine on vajalik kõrge lisandväärtusega puidutööstuse arendamiseks.

 

Metsa teaduspõhise kasvatuse suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:

  • Kliimamuutuste mõju hindamine kohalikele puuliikidele
  • Uute sobivate võõrpuuliikide kasvatamine
  • Metsaandmete digitaliseerimine (sh prognoosimudelite ja kaugseire meetodite arendamine)
  • Kasvukiirendite, stimulantide ja toitainete mõjuanalüüsid
  • Erinevate puiduliikide CO2 sidumise võimekus
  • Kliimamuutuste mõjuanalüüsid puidu mehhaanilistele ja keemilistele omadustele

Alamsuuna eesmärk on luua puidust kestvustooteid. Okaspuidu ressurss on väga nõutud, kuid lehtpuidu võimalused on alakasutatud. Oluline on rakendada kaskaadkasutust, et toorainet maksimaalselt ära kasutada, luua pikaealisi tooteid (nt puithooned) ja siduda nendesse süsinikku.

 

Puidu mehaanilise väärindamise suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:

  • Tule- ja niiskuskindlamate materjalide ja tehnoloogiate arendamine
  • Okas- ja lehtpuidust kombineeritud konstruktsioonimaterjalide ja tehniliste sõlmede jaoks lahenduste loomine
  • Puidupõhised helisummutavad isolatsioonimaterjalid ja tehnoloogiad
  • Digiteerimise, robotiseerimise ja masinõppe tehnoloogiad ja lahendused
  • Uuenduslikud pinnatöötlustehnoloogiad ja -​seadmed
  • Madala kvaliteedi ja väikese ristlõikega puidust toodete arendamine 
  • Puidupõhiste komposiitmaterjalide arendamine
  • Puidu termilise töötlemise arendamine

Puidu fraktsioneerimist ja saadud fraktsioonide väärindamist peetakse puidutööstuse kõige olulisemaks arengusuunaks, mis võib märkimisväärselt tõsta sektori lisandväärtust. Igal aastal eksporditakse Eestist 2 miljonit m3 paberipuitu, mida tuleks väärindada Eestis. Kestlikkuse tagamiseks on oluline vähendada jääkide ja kõrvalsaaduste tekkimist ning tõhusalt töödelda juba tekkinud jääke. Jääkide ja kõrvalsaaduste muutmine kõrgema lisandväärtusega toodeteks aitab luua ringmajanduse ahelaid, kus materjalid suunatakse tootmisse tagasi uue eesmärgiga.

 

Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad: 

  • Arendada uusi tehnoloogiaid puidu-​, tselluloosi-​ ja ligniinikeemia valdkonnas 
  • Modifitseerida puitu keemiliselt, et tõsta tule- ja niiskuskindlust
  • Väärindada lignotselluloosset biomassi eesmärgiga asendada fossilseid materjale
  • Arendada uusi lahusteid ja keskkondi tselluloosi keemiliseks modifitseerimiseks
  • Väärindada tselluloos nanotselluloosiks
  • Väärindada puitu keemiliselt meditsiini, farmaatsia ja peenkeemia toodeteks

Puidu esmase töötlemise kõrvalproduktid ja pooltootmise jäägid tuleb suunata edasisele töötlemisele. Tuleb liikuda pooltoodetest edasi lõpptoodeteni, et jõuda Eestis tasemele, kus puitmaterjal on kogu väärtusahelas täielikult ära kasutatud ja maksimaalselt väärindatud. Puidujääkide taaskasutamist ja tootmises sisendina kasutamist takistavad probleemid puudutavad eelkõige ehitus-​ ja lammutustegevuses tekkinud puidu taaskasutust pärssivaid lisandeid ning puitehitiste lammutamisel saadava puidujääkide statistika puudumist.

 

Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad: 

  • Kasutada tööstuslikul eesmärgil väheväärtuslikku puiduressurssi 
  • Kasutada puitu kaskaadkasutuse põhimõttel, see tähendab, et esialgu pikaajalistes toodetes (puitehitised) ja kasutusea lõppedes sama materjali liimpuittalade, puitlaastplaatide või puidukiududena 

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Eesti metsaressursi kestlikkuse tagamiseks on oluline kasvatada puid neile parimas kasvukeskkonnas, vähendada haigusi ja muid ohte, mis võivad puidu kvaliteeti halvendada.

 

Metsade süsiniku sidumise uuringud aitavad leida tasakaalu raiepiirangute ja teaduspõhise metsaressursi kasutamise vahel. Kvaliteetse metsaressursi tõstmine on vajalik kõrge lisandväärtusega puidutööstuse arendamiseks.

 

Metsa teaduspõhise kasvatuse suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:

  • Kliimamuutuste mõju hindamine kohalikele puuliikidele
  • Uute sobivate võõrpuuliikide kasvatamine
  • Metsaandmete digitaliseerimine (sh prognoosimudelite ja kaugseire meetodite arendamine)
  • Kasvukiirendite, stimulantide ja toitainete mõjuanalüüsid
  • Erinevate puiduliikide CO2 sidumise võimekus
  • Kliimamuutuste mõjuanalüüsid puidu mehhaanilistele ja keemilistele omadustele

Alamsuuna eesmärk on luua puidust kestvustooteid. Okaspuidu ressurss on väga nõutud, kuid lehtpuidu võimalused on alakasutatud. Oluline on rakendada kaskaadkasutust, et toorainet maksimaalselt ära kasutada, luua pikaealisi tooteid (nt puithooned) ja siduda nendesse süsinikku.

 

Puidu mehaanilise väärindamise suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:

  • Tule- ja niiskuskindlamate materjalide ja tehnoloogiate arendamine
  • Okas- ja lehtpuidust kombineeritud konstruktsioonimaterjalide ja tehniliste sõlmede jaoks lahenduste loomine
  • Puidupõhised helisummutavad isolatsioonimaterjalid ja tehnoloogiad
  • Digiteerimise, robotiseerimise ja masinõppe tehnoloogiad ja lahendused
  • Uuenduslikud pinnatöötlustehnoloogiad ja -​seadmed
  • Madala kvaliteedi ja väikese ristlõikega puidust toodete arendamine 
  • Puidupõhiste komposiitmaterjalide arendamine
  • Puidu termilise töötlemise arendamine

Puidu fraktsioneerimist ja saadud fraktsioonide väärindamist peetakse puidutööstuse kõige olulisemaks arengusuunaks, mis võib märkimisväärselt tõsta sektori lisandväärtust. Igal aastal eksporditakse Eestist 2 miljonit m3 paberipuitu, mida tuleks väärindada Eestis. Kestlikkuse tagamiseks on oluline vähendada jääkide ja kõrvalsaaduste tekkimist ning tõhusalt töödelda juba tekkinud jääke. Jääkide ja kõrvalsaaduste muutmine kõrgema lisandväärtusega toodeteks aitab luua ringmajanduse ahelaid, kus materjalid suunatakse tootmisse tagasi uue eesmärgiga.

 

Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad: 

  • Arendada uusi tehnoloogiaid puidu-​, tselluloosi-​ ja ligniinikeemia valdkonnas 
  • Modifitseerida puitu keemiliselt, et tõsta tule- ja niiskuskindlust
  • Väärindada lignotselluloosset biomassi eesmärgiga asendada fossilseid materjale
  • Arendada uusi lahusteid ja keskkondi tselluloosi keemiliseks modifitseerimiseks
  • Väärindada tselluloos nanotselluloosiks
  • Väärindada puitu keemiliselt meditsiini, farmaatsia ja peenkeemia toodeteks

Puidu esmase töötlemise kõrvalproduktid ja pooltootmise jäägid tuleb suunata edasisele töötlemisele. Tuleb liikuda pooltoodetest edasi lõpptoodeteni, et jõuda Eestis tasemele, kus puitmaterjal on kogu väärtusahelas täielikult ära kasutatud ja maksimaalselt väärindatud. Puidujääkide taaskasutamist ja tootmises sisendina kasutamist takistavad probleemid puudutavad eelkõige ehitus-​ ja lammutustegevuses tekkinud puidu taaskasutust pärssivaid lisandeid ning puitehitiste lammutamisel saadava puidujääkide statistika puudumist.

 

Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad: 

  • Kasutada tööstuslikul eesmärgil väheväärtuslikku puiduressurssi 
  • Kasutada puitu kaskaadkasutuse põhimõttel, see tähendab, et esialgu pikaajalistes toodetes (puitehitised) ja kasutusea lõppedes sama materjali liimpuittalade, puitlaastplaatide või puidukiududena 

4584

ettevõtet valdkonnas

1442

mln € lisandväärtust

2620

mln € ekspordi mahtu

{{ new Date(Object.keys(item)[0] + '-01').toLocaleString(activeLanguage, { month: 'long', year: 'numeric' }).trim() }}

{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}
{{translations[activeLanguage].registrationUpcoming}}
{{translations[activeLanguage].registrationOpen}}
{{translations[activeLanguage].registrationClosed}}
{{translations[activeLanguage].eventCancelled}}
{{ event.language }}

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}

Kogemuslood
Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel. HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola. „Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Vahetusemeistrist juhatusse: kolm tööandjat, kelle juures saab kasvada

Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

Välistalendi teejuht
Kogemuslood
Kuidas tuua rahvusvaheline tippspetsialist Eestisse? Uus teejuht aitab teekonda planeerida

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Kogemuslood
Eesti terviseandmed aitavad Korea digitaalse tervise lahendustel Euroopa turule jõuda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon

Ole kursis meie tegevustega