Eesti metsaressursi kestlikkuse tagamiseks on oluline kasvatada puid neile parimas kasvukeskkonnas, vähendada haigusi ja muid ohte, mis võivad puidu kvaliteeti halvendada.
Metsade süsiniku sidumise uuringud aitavad leida tasakaalu raiepiirangute ja teaduspõhise metsaressursi kasutamise vahel. Kvaliteetse metsaressursi tõstmine on vajalik kõrge lisandväärtusega puidutööstuse arendamiseks.
Metsa teaduspõhise kasvatuse suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Kliimamuutuste mõju hindamine kohalikele puuliikidele
- Uute sobivate võõrpuuliikide kasvatamine
- Metsaandmete digitaliseerimine (sh prognoosimudelite ja kaugseire meetodite arendamine)
- Kasvukiirendite, stimulantide ja toitainete mõjuanalüüsid
- Erinevate puiduliikide CO2 sidumise võimekus
- Kliimamuutuste mõjuanalüüsid puidu mehhaanilistele ja keemilistele omadustele
Alamsuuna eesmärk on luua puidust kestvustooteid. Okaspuidu ressurss on väga nõutud, kuid lehtpuidu võimalused on alakasutatud. Oluline on rakendada kaskaadkasutust, et toorainet maksimaalselt ära kasutada, luua pikaealisi tooteid (nt puithooned) ja siduda nendesse süsinikku.
Puidu mehaanilise väärindamise suuna arendamisel on olulised teadus- ja arendussuunad:
- Tule- ja niiskuskindlamate materjalide ja tehnoloogiate arendamine
- Okas- ja lehtpuidust kombineeritud konstruktsioonimaterjalide ja tehniliste sõlmede jaoks lahenduste loomine
- Puidupõhised helisummutavad isolatsioonimaterjalid ja tehnoloogiad
- Digiteerimise, robotiseerimise ja masinõppe tehnoloogiad ja lahendused
- Uuenduslikud pinnatöötlustehnoloogiad ja -seadmed
- Madala kvaliteedi ja väikese ristlõikega puidust toodete arendamine
- Puidupõhiste komposiitmaterjalide arendamine
- Puidu termilise töötlemise arendamine
Puidu fraktsioneerimist ja saadud fraktsioonide väärindamist peetakse puidutööstuse kõige olulisemaks arengusuunaks, mis võib märkimisväärselt tõsta sektori lisandväärtust. Igal aastal eksporditakse Eestist 2 miljonit m3 paberipuitu, mida tuleks väärindada Eestis. Kestlikkuse tagamiseks on oluline vähendada jääkide ja kõrvalsaaduste tekkimist ning tõhusalt töödelda juba tekkinud jääke. Jääkide ja kõrvalsaaduste muutmine kõrgema lisandväärtusega toodeteks aitab luua ringmajanduse ahelaid, kus materjalid suunatakse tootmisse tagasi uue eesmärgiga.
Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad:
- Arendada uusi tehnoloogiaid puidu-, tselluloosi- ja ligniinikeemia valdkonnas
- Modifitseerida puitu keemiliselt, et tõsta tule- ja niiskuskindlust
- Väärindada lignotselluloosset biomassi eesmärgiga asendada fossilseid materjale
- Arendada uusi lahusteid ja keskkondi tselluloosi keemiliseks modifitseerimiseks
- Väärindada tselluloos nanotselluloosiks
- Väärindada puitu keemiliselt meditsiini, farmaatsia ja peenkeemia toodeteks
Puidu esmase töötlemise kõrvalproduktid ja pooltootmise jäägid tuleb suunata edasisele töötlemisele. Tuleb liikuda pooltoodetest edasi lõpptoodeteni, et jõuda Eestis tasemele, kus puitmaterjal on kogu väärtusahelas täielikult ära kasutatud ja maksimaalselt väärindatud. Puidujääkide taaskasutamist ja tootmises sisendina kasutamist takistavad probleemid puudutavad eelkõige ehitus- ja lammutustegevuses tekkinud puidu taaskasutust pärssivaid lisandeid ning puitehitiste lammutamisel saadava puidujääkide statistika puudumist.
Eesmärk on välja töötada ja rakendada lahendusi, mis aitavad:
- Kasutada tööstuslikul eesmärgil väheväärtuslikku puiduressurssi
- Kasutada puitu kaskaadkasutuse põhimõttel, see tähendab, et esialgu pikaajalistes toodetes (puitehitised) ja kasutusea lõppedes sama materjali liimpuittalade, puitlaastplaatide või puidukiududena
