Ringlussevõtu edendamine eeldab jäätmevoogude seire– ja järelevalvesüsteemi arendamist, et oleks ülevaade sellest, millises mahus, kus ja millised jäätmed tekivad. Digilahendused ja –tehnoloogiad mängivad bio– ja ringmajandusmudelite rakendamisel üliolulist rolli. Digisüsteemide olemasolu soodustab asjakohast teabe- ja andmevahetust läbipaistval, kergesti kättesaadaval ja arusaadaval viisil selleks, et pakkuda ärivõimalusi keskkonnahoidlike toodete ja ärimudelite jaoks.
Jäätmevoogude süsteemide ja andmemoodikate arendamisel on olulised teadus– ja arendussuunad:
- Andmete kogumise, kasutatavaks tegemise, töötlemise uudsed tehnoloogiad (sh digipangad, tootepassid, digitaliseeritud väärtusahelad)
- Jäätmete tarneahela ja järelevalve uudsed haldamistehnoloogiad ja lahendused
- Teoreetiliste ja tegelike jäätmevoogude võrdlustööriistad ja metoodikad
- Keskkonnamõjude mõõtmise ja hindamise lahendused
Jäätmete käitlemisprotsess on mitmeastmeline ning lahendused hõlmavad erinevaid lülisid – tekke vältimine, sorteerimine, kogumine, töötlemine. Süsteemsete muutuste saavutamiseks tuleb keskenduda teisese toorme ja jäätmete kogumise taristu arenduse, erinevate materjalide ringlusse võtmise võimekuse suurendamise, jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku optimeerimise, eeltöötlemise, logistika jms lahenduste väljatöötamisele ja selleks vajalike tehnoloogiate arendamisele. Tekkiv teisene toore peaks olema suuremas mahus ja ressursitõhusalt ringlusse võetav.
Jäätmete käitlemisprotsessi innovatsiooni tekkeks on olulised teadus– ja arendussuunad:
- Innovaatilised lahendused jäätmetekke vähendamiseks ja vältimiseks ehk jäätmete kogumiseks, sorteerimiseks, ümbertöötlemiseks
- Materjalide (mono, komposiit) sealhulgas pakendite ümbertöötlemise, elutsükli määramise ja jälgitavuse tehnoloogiad ja metoodikad
- Korduvkasutatavate materjalide sealhulgas biomaterjalide innovatsioon
Üleminek bio- ja ringmajandusele eeldab mitte ainult investeeringuid tehnoloogiatesse ja tootearendusse, vaid ka investeeringuid inimressurssi, teadmistesse ja koostöösse. Praegu on bio- ja ringmajanduse ja ressursside väärindamise kompetents ja koostöö Eestis puudulik ja killustunud, puudub süsteemne ja terviklik käsitlus. Bio- ja ringmajanduse rakendatavus sõltub oluliselt valdkonna spetsialistide vajalike oskuste tagamisest ja koostöö toimimisest.
Interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse arendamisel on oluline:
- Interdistsiplinaarsust võimaldavate tehnoloogiate ja platvormide arendamine
- Teisese toorme väärindamisprotsessides valdkondade koostöö ja teadustöö (nt materjaliteadus, IT, keskkonnateadus, sotsiaalteadused) võimestamine
Bio- ja ringmajanduse rakendatavuse ja eduka arengu võti on ühiskonna valmisolek ja võimekus kohaneda muutustega ja võtta kasutusele uusi lahendusi. Bio- ja ringmajandusele üleminek nõuab eelkõige ühiskonna heakskiitu ja aktiivset panust, mis tähendab ka kogukondade ja inimeste (erinevate osapoolte nagu tarbijad, tootjad, jaekettide omanikud, jäätmekäitlejad, riigiametid jt) koostoimimise, käitumismustrite, hoiakute ja väärtuste, sotsiaalsete ja materiaalsete tingimuste muutumist.
Oluline teadus- ja arendussuund:
- Tootmis- ning käitumis- ja mõttemustrite analüüsimetoodikad ja tehnoloogiad
