Vaata peasisu

Toiduressursside väärindamine

Eesti toidutööstuses on seni innovatsioon keskendunud eelkõige tootmisprotsesside tõhustamisele, kuid tulevikus nähakse suurimat arengupotentsiaali uute toidukontseptsioonide ja kestlike tootmistehnoloogiate arendamises, mistõttu on need valdkonnad valitud eelisarendatavateks. Samuti on oluline toetada olemasolevate toodete väärtusahela uuendamist ja digitaliseerimist, et suurendada sektori lisandväärtust ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

7097

ettevõtet valdkonnas

1957

mln € lisandväärtust

2915

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Eesti filmiidu sai riigilt hoogu, et tuua turule casting’u-platvorm

Eesti filmiidu IRIS Casting Ecosystem sai Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt ligi 150 000 eurot, et arendada edasi automatiseeritud casting’u töövoo platvormi. Filmiidu loob digitaalse ökosüsteemi näitlejate valiku läbiviimiseks ning toob ühele platvormile kokku töötama režissöörid, produtsendid, casting’u-režissöörid, näitlejad ja nende agendid. IRIS Casting Ecosystemi esimene versioon saab valmis septembri keskpaigas ning seejärel antakse kasutajatele katsetamiseks. IRIS Casting Ecosystemi asutaja Ronja Kissa sõnul on meeskonna selle aasta eesmärgid uute investorite kaasamine ning esimeste maksvate klientideni jõudmine. „Suvel osalesime koos Tehnopoli meeskonnaga Cannes’i filmifestivalil ning sealsed kohtumised ja vestlused tegid väga selgeks, et loomevaldkonna tehnoloogiad arenevad väga kiiresti ning heast ideest ja

Kogemuslood
EIS toetab 1,8 miljoni euroga FPV drooni häirekindla sidesüsteemi arendust

Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise

Kogemuslood
Cybernetica alustas ESA Minerva projekti kolmandat etappi, et viia küberturvalisus otse kosmosesõiduki pardale

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Kogemuslood
Kirjuta julgelt, mõtle suurelt – arvamuskonkursi Tark Turundus teine hooaeg läks käima!

Targa Turunduse teine hooaeg sai võimsa avapaugu ning kutsume Sindki sellest osa saama. Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. See on suurepärane võimalus panna kirja oma „kastist välja“ mõtted, mis viiksid Eesti turunduse järgmisele tasemele. Parimad ideed saavad ka premeeritud: I koht – 4000 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus II koht – 1500 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus III koht – 750 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus Lisaks on eriauhinnad kaaskorraldajatelt. Näiteks premeerib Norstat

Kogemuslood
Välisministeerium ja EIS avavad ettevõtjatele ekspordiportaali

Täna, 25. augustil koguneb Tallinnas kuuendat korda traditsiooniline esindusjuhtide ekspordiklubi, mis toob kokku Eesti suursaadikud kogu maailmast ning mitusada eksportivat Eesti ettevõtjat. Ekspordiklubis tutvustavad välisministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ettevõtjatele ekspordiportaali, mis koondab seni eri kanalites paiknenud eksporditeenused, sihtturgude info ja sündmused ühte keskkonda. Välisminister Margus Tsahkna sõnul on ekspordiklubi väärtus vahetus kontaktis ettevõtjate ja Eesti diplomaatilise võrgustiku vahel. „Eesti diplomaadid tunnevad kohalikke turge, otsustajaid ja ärikeskkonda ning saavad avada ettevõtjatele uksi, milleni üksi jõudmine võib olla keeruline. Ekspordiportaal viib selle võrgustumise põhimõtte ka digitaalsesse keskkonda. Ettevõtja saab ühest kohast kätte konkreetsed ekspordivõimalused ja muud personaliseeritud teenused,“ ütles

Ole kursis meie tegevustega