Vaata peasisu

Toiduressursside väärindamine

Eesti toidutööstuses on seni innovatsioon keskendunud eelkõige tootmisprotsesside tõhustamisele, kuid tulevikus nähakse suurimat arengupotentsiaali uute toidukontseptsioonide ja kestlike tootmistehnoloogiate arendamises, mistõttu on need valdkonnad valitud eelisarendatavateks. Samuti on oluline toetada olemasolevate toodete väärtusahela uuendamist ja digitaliseerimist, et suurendada sektori lisandväärtust ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

7097

ettevõtet valdkonnas

1957

mln € lisandväärtust

2915

mln € ekspordi mahtu

{{ new Date(Object.keys(item)[0] + '-01').toLocaleString(activeLanguage, { month: 'long', year: 'numeric' }).trim() }}

{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}
{{translations[activeLanguage].registrationUpcoming}}
{{translations[activeLanguage].registrationOpen}}
{{translations[activeLanguage].registrationClosed}}
{{translations[activeLanguage].eventCancelled}}
{{ event.language }}

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}

Kogemuslood
Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel. HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola. „Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Vahetusemeistrist juhatusse: kolm tööandjat, kelle juures saab kasvada

Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

Välistalendi teejuht
Kogemuslood
Kuidas tuua rahvusvaheline tippspetsialist Eestisse? Uus teejuht aitab teekonda planeerida

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Kogemuslood
Eesti terviseandmed aitavad Korea digitaalse tervise lahendustel Euroopa turule jõuda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon

Ole kursis meie tegevustega