Vaata peasisu

Toiduressursside väärindamine

Eesti toidutööstuses on seni innovatsioon keskendunud eelkõige tootmisprotsesside tõhustamisele, kuid tulevikus nähakse suurimat arengupotentsiaali uute toidukontseptsioonide ja kestlike tootmistehnoloogiate arendamises, mistõttu on need valdkonnad valitud eelisarendatavateks. Samuti on oluline toetada olemasolevate toodete väärtusahela uuendamist ja digitaliseerimist, et suurendada sektori lisandväärtust ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Toidutootmise kõrvalsaaduste ja jääkide jäätmetena prügilasse ladestamise asemel saab neid kasutusele võtta teisese toorme või söödana. See avab ettevõtetele uusi võimalusi kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Uuenduslikud toidutootmise tehnoloogiad
  • Kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide voogude analüüs ning innovaatiliste väärindamistehnoloogiate arendamine
  • Biotehnoloogia ja rakuvabrikute lahendused ning tehnoloogiad
  • Fraktsioneerimistehnoloogiate arendamine ja rakendamine

Maailma rahvastiku kasv, kliimamuutused, ebavõrdne toidu kättesaadavus ja muutuvad seisukohad jätkusuutlikkuse kohta muudavad toidumenüüd ja toidutootmise nõudeid. Seetõttu on oluline arendada uusi toidutootmise tehnoloogiaid ja leida alternatiivseid tooraineid. Taimsete ja loomsete toorainete väärtusahelate pikendamine aitab luua lisandväärtust, järgides bio- ja ringmajanduse põhimõtteid, ning panustab toidujulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse.

 

Suuna arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Taimsete suhkrute, valkude või bioaktiivsete komponentide eraldamise metoodikad ja tehnoloogiad
  • Alternatiivsete või mittetraditsiooniliste toorainete kasutamine sisendina
  • Rakupõllumajanduse arendamine
  • Tahkefaasi fermentatsioon ja biotehnoloogia rakendused
  • Uuendtoidu kasutusala ja tehnoloogiad
  • Valdkonna tarbijakäitumise ja sotsiaalmajanduslike analüüside uuringud ja alternatiivsete toitude keskkonnamõjude hinnangud

Toiduohutus on tähtis nii Euroopa Liidus kui globaalselt, kuna toidukaubad liiguvad eri turgudele. Oluline on jälgida uusi mikroobe, mis võivad mõjutada toiduohutust, ja antibiootikumidele resistentsete mikroobide levikut. Samuti on oluline leida ohutud alternatiivid ühekordsetele plastpakenditele. Toit on oluline ka tervise edendamisel ja ravis, sh farmatseutiliste ja nanotehnoloogiliste toidutoodete arendamisel.

 

Suuna raames toetatavad tegevused: 

  • Kaasaegsete seiresüsteemide arendamine bioloogilise ja keemilise ohutuse, kvaliteedi ja säilivuse tagamiseks
  • Toidu säilivusaja optimeerimise viisid ja tehnoloogiad
  • Toidupatogeenide kaardistamine ja nende leviku analüüsimine
  • Mikrobioomi ja antibiootikumiresistentsuse uurimine
  • Looduslike bioaktiivsete ühendite kasutamine toidulisandite osaliseks asendamiseks
  • Vähendatud soola, suhkru ja rasva sisaldusega funktsionaalsete toitude arendamine
  • Tehisintellekti ja analüüsimeetodite arendamine toidu tarneahela jälgitavuse ja pettuste ennetamiseks
  • Uuenduslikud pakendamisviisid ja pakendid

7097

ettevõtet valdkonnas

1957

mln € lisandväärtust

2915

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kogemuslood
Eesti suursaatkonnas Kopenhaagenis avati kaheksas Eesti ettevõtluskeskus

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on

Kogemuslood
Tippinnovaatorite programmi võitja Tallinna Sadam tahab viia oma digikompetentsi uutele turgudele

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud Tippinnovaatorite programmi tänavuseks võitjaks valiti Tallinna Sadam. Kaheksa kuu jooksul keskendus programmi neljas lend sellele, kuidas kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tallinna Sadama jaoks kujunes programmi suurimaks tulemuseks potentsiaalne uus kasvusuund, mis tugineb ettevõtte senisele digikogemusele ja soovile seda ka väljapoole pakkuda. Tallinna Sadama juhatuse liikme ja äriarenduse juhi Rene Pärdi sõnul oli programmil mitu praktilist väärtust. „Programmi suurim väärtus oli süsteemsus ning raamistikud, mille toel kaheksa kuu jooksul tegime tööd enda organisatsiooni ja konkreetsete arendusprojektidega,“ ütles Pärt. Tema sõnul aitasid protsessi edasi nii mentori tugi

Kogemuslood
Ettevõtete laenuvõimalused suurenevad 50 miljoni euro võrra

Valitsus otsustas tänasel istungil suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) laenuandmise võimekust 50 miljoni euro võrra. Raha suunatakse EIS-i laenufondi, et Eesti ettevõtetel oleks lihtsam saada rahastust investeeringuteks, ekspordiks ja välisturgudele laienemiseks. Lisavahendite abil saab EIS pakkuda ettevõtjatele rohkem otselaene olukordades, kus pangad ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul. See on oluline eelkõige suuremate investeeringute ja eksporditehingute puhul, kus rahavajadus on tavapärasest suurem. „Kõrgemad palgad ja tugevam majandus sünnivad kasvavatest ettevõtetest. EIS-i laenufondi lisavahendid aitavad ettevõtteid olukorras, kus pank ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul, kuid ettevõttel on selge kasvupotentsiaal. Kui erasektor ei ole valmis kõiki

Kogemuslood
UUS TEENUS | EIS avab turutingimustel laenukäenduse ettevõtetele, kelle rahastamist on seni piiranud riigiabi reeglid

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub nüüd turutingimustel laenukäendust ettevõtjatele, kes vajavad pangalaenu, liisingu, arvelduskrediidi või pangagarantii saamiseks lisatagatist, kuid kellele ei saa tavapärast EISi käendust väljastada riigiabi reeglite tõttu. Lisaks uuele teenusele muutuvad 1. juunist ka EISi olemasoleva laenukäenduse tingimused. Uus teenus võimaldab EISil anda käendusi ilma riigiabita. Seni piirasid käenduste andmist riigiabi reeglid, mille järgi oli vähese tähtsusega abi piirmäär 300 000 eurot kolme aasta jooksul ning suurettevõtjatele antava käenduse summa 2,25 miljonit eurot. Selle piirangu ületamiseks taotles EIS Euroopa Komisjonilt eraldi loa, mille alusel uus teenus kehtestati. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul annab uus teenus ettevõtetele

Kogemuslood
Eesti ja Saksa sadamad leppisid kokku kaubaühenduste tugevdamises

Taristuminister Kuldar Leis viibis 26. mail koos Eesti merendus- ja logistikasektori äridelegatsiooniga Saksamaa visiidil, mille käigus sõlmis Tallinna Sadam koostöökokkulepped Lübecki ja Hamburgi sadamatega, et tugevdada Eesti ja Saksamaa vahelisi kaubaühendusi. Visiidi korraldas Tallinna Sadam koostöös Eesti saatkonnaga Berliinis, Kliimaministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS). Lübeckiga sõlmitud lepe keskendub Paldiski Lõunasadama ja Lübecki vahelise meretranspordi koridori arendamisele, sealhulgas võimalusele tihendada ühendust lisaväljumiste või uue liinioperaatori kaasamisega. Hamburgiga sõlmitud lepe keskendub kaubavoogude kasvatamisele ning sadamate digilahenduste ja küberturvalisuse kogemuse vahetamisele. Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Saksamaa Eesti jaoks üks olulisemaid majandus- ja logistikapartnereid Euroopas.  “Hamburgi ja Lübecki sadamate kaudu oleme

Ole kursis meie tegevustega