Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetus

Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda. Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite kaheksa kuud kestnud programmi lõpetanud ettevõtete tagasisidest joonistub välja üsna selge pilt: programm andis osalejatele eelkõige süsteemi, tööriistad ja aja, et tegeleda innovatsiooniga nii, nagu igapäevatöö kõrval muidu sageli ei jõua. Ettevõtjate hinnangul aitas kaheksa kuu pikkune teekond paremini sõnastada innovatsioonistrateegiat, luua ettevõttesiseseid struktuure ja viia mitmel juhul ka päris konkreetsete muutusteni. See haakub hästi programmi algse eesmärgiga. EIS kutsus programmi ellu selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tagasiside põhjal võib öelda, et vähemalt osalejate endi hinnangul see siht ka täideti. Tippinnovaatorite programmi neljandasse gruppi

Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksamaa elektroonikatööstuse juhid juhivad nüüd tähelepanu järgmisele kitsaskohale. Juunis Nürnbergis toimunud konverentsil „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“ osales ka EISi Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas. Tema tema sõnul jäi konverentsil eelkõige kõlama arusaam, et Euroopa järgmine strateegiline küsimus ei puuduta enam ainult kiibitootmist – üha olulisemaks muutub see, kas Euroopas suudetakse toota trükkplaate (printed circuit board ehk PCB), substraate ja muid elektroonikamaterjale, millest sõltub kogu järgmise põlvkonna elektroonika. See teema on Kivikase sõnul oluline ka Eesti jaoks. Novembris toimuval maailma suurimal elektroonikatööstuse messil Electronica valmistuvad EISi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud Tippinnovaatorite programmi tänavuseks võitjaks valiti Tallinna Sadam. Kaheksa kuu jooksul keskendus programmi neljas lend sellele, kuidas kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tallinna Sadama jaoks kujunes programmi suurimaks tulemuseks potentsiaalne uus kasvusuund, mis tugineb ettevõtte senisele digikogemusele ja soovile seda ka väljapoole pakkuda. Tallinna Sadama juhatuse liikme ja äriarenduse juhi Rene Pärdi sõnul oli programmil mitu praktilist väärtust. „Programmi suurim väärtus oli süsteemsus ning raamistikud, mille toel kaheksa kuu jooksul tegime tööd enda organisatsiooni ja konkreetsete arendusprojektidega,“ ütles Pärt. Tema sõnul aitasid protsessi edasi nii mentori tugi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alates 4. maist innovatsioonilaenu, mis on mõeldud ettevõtetele innovatiivsete toodete ja teenuste arendamiseks, nende turule viimiseks ning vajalike investeeringute tegemiseks, kui tavapäraste rahastusvõimaluste leidmine on keeruline. Uut laenu saab ettevõtja taotleda kuni viis miljonit eurot. „Tehnoloogiasektoris on konkurents tihe ning edu saavutavad need, kes suudavad kiiresti arendada, katsetada ja turule jõuda. Eesti järgmine kasvuhüpe sünnib just ettevõtete julgusest uuendada. Tulevikku vaatav riik peab tagama, et sellised tugevad ideed ei jääks rahastuse puudumise taha, vaid liiguksid kiiremini prototüübist tootmisse ja sealt välisturgudele. Innovatsioonilaen tuleb appi, kui turupõhisest rahastusest üksi ei piisa,” ütles majandus- ja tööstusminister