Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon

Eesti ettevõtted oskavad teha maailmatasemel tooteid ja teenuseid, kuid rahvusvahelisel turul ei piisa sellest, et oled hea. Sind peab ka tundma ja usaldama. EISi rahvusvahelise turunduse vaatest on Eesti üks suuremaid väljakutseid seetõttu järjepidevus: kuidas liikuda üksikutelt kampaaniatelt pikaajalise kohaloluni ning muuta turundus ekspordi loomulikuks osaks. Eesti ettevõtete rahvusvahelise turunduse üks suurimaid probleeme ei ole ideede ega isegi julguse puudus. Pigem on mure, et kipume turundust endiselt käsitlema projektina: teeme kampaania, läheme messile, saame mõne kajastuse ja vaatame, mis juhtus. Rahvusvahelisel turul aga konkureerime ettevõtetega, kes on sama lugu rääkinud kümme või kakskümmend aastat järjest. Tuntus ja usaldus ei teki

Valitsus suunab järgmisel aastal üle 270 miljoni euro Eesti ettevõtete kasvu, uute investeeringute ja ekspordi toetamiseks. Suurim osa rahast läheb teadus- ja arendustegevusse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, lisaks panustab riik ettevõtete välisturgudele jõudmisse, suuremahulistesse investeeringutesse ning strateegiliste ja süvatehnoloogiaettevõtete rahastamisse. Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase sõnul Eesti järgmiste aastate majanduskasv järjest enam sellest, kui kiiresti suudavad ettevõtted kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, arendada innovaatilisi tooteid ning leida uusi välisturge.Järgmisel aastal suunatakse ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamisse kokku 135 miljonit eurot. Raha kasutatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, rakendusuuringuteks, innovatsioonikoostööks ning uute tehnoloogiate ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtuks. Minister Vahtras usub, et