Vaata peasisu

Tervisetehnoloogiad ja -​teenused

Tervisetehnoloogiad ja -teenused on üks maailma kiiremini kasvavaid sektoreid (vananev rahvastik, kasvav tervishoiuteenuste vajadus), hõlmates laia valikut teenuseid, rakendusi ja tehnoloogiaid, mis keskenduvad inimeste elukvaliteedi parandamisele. Samuti pakkudes võimalusi uute iduettevõtete tekkeks ja olemasolevate ettevõtete kasvuks, aidates kaasa majanduse mitmekesistamisele ja uute töökohtade loomisele.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogia pakub lahendusi kliinilistele väljakutsetele, nagu geenide ja terviseandmete rakendamine, ravimiarendus ja taastusravi. Oluline on biomeditsiini rakendamine kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses, luues ärivõimalusi ja suurendades ekspordipotentsiaali.

 

Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses.

 

Biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Personaalmeditsiini lahenduste loomine
  • Baasvõimekuse ja teadmiste tagamine uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh meditsiiniseadmete väljatöötamiseks
  • Eestis loodud ressursside ja kompetentside kasutamine rakendusliku teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega. 

 

Interdistsiplinaarse teadus-​ ja arendustegevuse arendamisel on oluline:

  • Panustamine uute tehnoloogiate arendamisse
  • Tervikliku vaate tekkimise toetamine terviseteemade osas 
  • Tervishoiu ressursside parem kasutamine

Tervisevõrgustiku liikmete ajakulu andmete sisestamisele on märkimisväärne, kuid automatiseerimise ja andmete taaskasutamise abil saab seda vähendada. Eesmärk on lihtsustada tervishoiutöötajate tööd ja optimeerida protsesse. Arendust vajavad valdkonnad hõlmavad biomeditsiini ja e-​tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini, otsustustoe lahendusi, tehisintellekti, masinõpet ja robootikat. Need lahendused aitavad parandada andmete kogumist, jagamist ja töötlemist, samuti diagnoosimist ja ennetust.

 

Andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Digi- ja andmepõhised lahendused, mis annavad inimestele parema ülevaate ja kontroll oma tervise üle
  • Efektiivsuse, mõju ja kättesaadavuse suurendamine, tõstes ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti
  • Inimkeskne lähenemine, mis võimaldab personaalset tervise ja heaolu monitooringut ning varast diagnostikat
  • Teenuse tulemuslikkuse ja kuluefektiivsuse hindamine, suurendades patsiendiohutust
  • Usalduse kindlustamine meditsiinisüsteemi suhtes, tagades andmete kaitstuse ja turvalisuse
  • Koostöö soodustamine erinevate osapoolte vahel

Käsitleb tervist ja ennetust inimese elukaare jooksul, rõhutades vajadust integreeritud lahenduste järele, nagu tervis ja sotsiaalvaldkond, haridus ning säästlik keskkond. Valdkondlik teadus-​ ja arendustegevus ning loodavad lahendused aitavad mõõta tervisekäitumist ja teenuste efektiivsust, optimeerida tervishoiutöötajate töökorraldust ning toetada inimese aktiivset osalemist terviseteekonnal. Samuti arvestavad need inimese vajadusi ja sotsio-​kultuurilisi aspekte.

 

Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -​teenuste arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Tervishoiu strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamine ja tõhusamate, personaalsemate terviseteenuste arendamine
  • Inimese enda vastutuse suurendamine tervisevaldkonnas, arvestades kasutajakogemust ja vajadusi
  • Ravi ja ennetuse kvaliteedi tõstmine
  • Koostöö soodustamine erinevate asutuste, valdkondade ja spetsialistide vahel, suurendades innovatsioonipotentsiaali, ärivõimalusi ja ekspordipotentsiaali

Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi piiratud ressursside, reageerimiskiiruse ja varustuskindluse väljakutsetega. Süsteemi valmisolek kiirreageerimiseks eeldab teadus-​ ja arendusvõimekuse arendamist, keskendudes spetsialistide väljaõppele ja õppejõudude kompetentsi kasvatamisele. Oluline on läbi viia uuringuid kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, sealhulgas riskide kaardistamist ja maandamisviiside väljatöötamist. Samuti on tähtis mobiilsete ja autonoomsete seadmete ning süsteemide, näiteks mobiilsete haiglate, väljatöötamine ja peeninstrumentide tootmine. Teaduspõhine kriisijuhtimine ja kommunikatsioon on kriiside ajal hädavajalikud.

 

Tervisevaldkonna kriiside ennetamise arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlus parandamine
  • Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse tagamine kriisiolukordades, võimaldades kiirreageerimist
  • Ärivõimaluste loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine (COVID-​19 pandeemia näitel)

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogia pakub lahendusi kliinilistele väljakutsetele, nagu geenide ja terviseandmete rakendamine, ravimiarendus ja taastusravi. Oluline on biomeditsiini rakendamine kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses, luues ärivõimalusi ja suurendades ekspordipotentsiaali.

 

Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses.

 

Biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Personaalmeditsiini lahenduste loomine
  • Baasvõimekuse ja teadmiste tagamine uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh meditsiiniseadmete väljatöötamiseks
  • Eestis loodud ressursside ja kompetentside kasutamine rakendusliku teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega. 

 

Interdistsiplinaarse teadus-​ ja arendustegevuse arendamisel on oluline:

  • Panustamine uute tehnoloogiate arendamisse
  • Tervikliku vaate tekkimise toetamine terviseteemade osas 
  • Tervishoiu ressursside parem kasutamine

Tervisevõrgustiku liikmete ajakulu andmete sisestamisele on märkimisväärne, kuid automatiseerimise ja andmete taaskasutamise abil saab seda vähendada. Eesmärk on lihtsustada tervishoiutöötajate tööd ja optimeerida protsesse. Arendust vajavad valdkonnad hõlmavad biomeditsiini ja e-​tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini, otsustustoe lahendusi, tehisintellekti, masinõpet ja robootikat. Need lahendused aitavad parandada andmete kogumist, jagamist ja töötlemist, samuti diagnoosimist ja ennetust.

 

Andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Digi- ja andmepõhised lahendused, mis annavad inimestele parema ülevaate ja kontroll oma tervise üle
  • Efektiivsuse, mõju ja kättesaadavuse suurendamine, tõstes ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti
  • Inimkeskne lähenemine, mis võimaldab personaalset tervise ja heaolu monitooringut ning varast diagnostikat
  • Teenuse tulemuslikkuse ja kuluefektiivsuse hindamine, suurendades patsiendiohutust
  • Usalduse kindlustamine meditsiinisüsteemi suhtes, tagades andmete kaitstuse ja turvalisuse
  • Koostöö soodustamine erinevate osapoolte vahel

Käsitleb tervist ja ennetust inimese elukaare jooksul, rõhutades vajadust integreeritud lahenduste järele, nagu tervis ja sotsiaalvaldkond, haridus ning säästlik keskkond. Valdkondlik teadus-​ ja arendustegevus ning loodavad lahendused aitavad mõõta tervisekäitumist ja teenuste efektiivsust, optimeerida tervishoiutöötajate töökorraldust ning toetada inimese aktiivset osalemist terviseteekonnal. Samuti arvestavad need inimese vajadusi ja sotsio-​kultuurilisi aspekte.

 

Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -​teenuste arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Tervishoiu strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamine ja tõhusamate, personaalsemate terviseteenuste arendamine
  • Inimese enda vastutuse suurendamine tervisevaldkonnas, arvestades kasutajakogemust ja vajadusi
  • Ravi ja ennetuse kvaliteedi tõstmine
  • Koostöö soodustamine erinevate asutuste, valdkondade ja spetsialistide vahel, suurendades innovatsioonipotentsiaali, ärivõimalusi ja ekspordipotentsiaali

Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi piiratud ressursside, reageerimiskiiruse ja varustuskindluse väljakutsetega. Süsteemi valmisolek kiirreageerimiseks eeldab teadus-​ ja arendusvõimekuse arendamist, keskendudes spetsialistide väljaõppele ja õppejõudude kompetentsi kasvatamisele. Oluline on läbi viia uuringuid kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, sealhulgas riskide kaardistamist ja maandamisviiside väljatöötamist. Samuti on tähtis mobiilsete ja autonoomsete seadmete ning süsteemide, näiteks mobiilsete haiglate, väljatöötamine ja peeninstrumentide tootmine. Teaduspõhine kriisijuhtimine ja kommunikatsioon on kriiside ajal hädavajalikud.

 

Tervisevaldkonna kriiside ennetamise arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlus parandamine
  • Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse tagamine kriisiolukordades, võimaldades kiirreageerimist
  • Ärivõimaluste loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine (COVID-​19 pandeemia näitel)

3056

ettevõtet valdkonnas

720

mln € lisandväärtust

90

mln € ekspordi mahtu

{{ new Date(Object.keys(item)[0] + '-01').toLocaleString(activeLanguage, { month: 'long', year: 'numeric' }).trim() }}

{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}
{{translations[activeLanguage].registrationUpcoming}}
{{translations[activeLanguage].registrationOpen}}
{{translations[activeLanguage].registrationClosed}}
{{translations[activeLanguage].eventCancelled}}
{{ event.language }}

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}

Kasulikku infot

Tervisekogukonna Kärajad arutleb ja pakub lahendusi, kuidas suurendada innovatsiooni tuge tervisevaldkonnale. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas arendada Eesti tervisevaldkonna võimekust, suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust, rakendada efektiivseid digilahendusi ning suurendada seeläbi tervelt elatud aastate arvu.

Kogemuslood
Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel. HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola. „Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Vahetusemeistrist juhatusse: kolm tööandjat, kelle juures saab kasvada

Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Kogemuslood
Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

Välistalendi teejuht
Kogemuslood
Kuidas tuua rahvusvaheline tippspetsialist Eestisse? Uus teejuht aitab teekonda planeerida

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht

Kogemuslood
Eesti terviseandmed aitavad Korea digitaalse tervise lahendustel Euroopa turule jõuda

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwon Technoparki koostöös toimunud Korea–Eesti digitaalse tervise seminar tõi Tallinnas kokku kahe riigi tervisetehnoloogia ettevõtted, haiglad, teadusasutused ja innovatsiooniorganisatsioonid. Kohtumise üks olulisemaid tulemusi oli Gangwon Technoparki ja Metroserdi kolmeaastane koostöölepe, mis loob Korea tervisetehnoloogia ettevõtetele võimaluse valideerida oma lahendusi Eesti terviseandmetel ja valmistada neid ette Euroopa turule sisenemiseks. Septermbris Nordic Hotel Forumis toimunud seminari eesmärk oli arendada koostööd mõlemas suunas: aidata Eesti tervise-, digitaalse tervise ja biofarma ettevõtetel leida Koreas partnereid, pilootprojekte ja turule sisenemise võimalusi ning pakkuda Korea ettevõtetele Eestis koostöö- ja testimiskeskkonda Euroopa turule jõudmiseks. Metroserdi tegevjuht Madis Raukas ja Gangwon

Ole kursis meie tegevustega