Vaata peasisu

Tervisetehnoloogiad ja -​teenused

Tervisetehnoloogiad ja -teenused on üks maailma kiiremini kasvavaid sektoreid (vananev rahvastik, kasvav tervishoiuteenuste vajadus), hõlmates laia valikut teenuseid, rakendusi ja tehnoloogiaid, mis keskenduvad inimeste elukvaliteedi parandamisele. Samuti pakkudes võimalusi uute iduettevõtete tekkeks ja olemasolevate ettevõtete kasvuks, aidates kaasa majanduse mitmekesistamisele ja uute töökohtade loomisele.

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogia pakub lahendusi kliinilistele väljakutsetele, nagu geenide ja terviseandmete rakendamine, ravimiarendus ja taastusravi. Oluline on biomeditsiini rakendamine kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses, luues ärivõimalusi ja suurendades ekspordipotentsiaali.

 

Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses.

 

Biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Personaalmeditsiini lahenduste loomine
  • Baasvõimekuse ja teadmiste tagamine uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh meditsiiniseadmete väljatöötamiseks
  • Eestis loodud ressursside ja kompetentside kasutamine rakendusliku teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega. 

 

Interdistsiplinaarse teadus-​ ja arendustegevuse arendamisel on oluline:

  • Panustamine uute tehnoloogiate arendamisse
  • Tervikliku vaate tekkimise toetamine terviseteemade osas 
  • Tervishoiu ressursside parem kasutamine

Tervisevõrgustiku liikmete ajakulu andmete sisestamisele on märkimisväärne, kuid automatiseerimise ja andmete taaskasutamise abil saab seda vähendada. Eesmärk on lihtsustada tervishoiutöötajate tööd ja optimeerida protsesse. Arendust vajavad valdkonnad hõlmavad biomeditsiini ja e-​tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini, otsustustoe lahendusi, tehisintellekti, masinõpet ja robootikat. Need lahendused aitavad parandada andmete kogumist, jagamist ja töötlemist, samuti diagnoosimist ja ennetust.

 

Andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Digi- ja andmepõhised lahendused, mis annavad inimestele parema ülevaate ja kontroll oma tervise üle
  • Efektiivsuse, mõju ja kättesaadavuse suurendamine, tõstes ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti
  • Inimkeskne lähenemine, mis võimaldab personaalset tervise ja heaolu monitooringut ning varast diagnostikat
  • Teenuse tulemuslikkuse ja kuluefektiivsuse hindamine, suurendades patsiendiohutust
  • Usalduse kindlustamine meditsiinisüsteemi suhtes, tagades andmete kaitstuse ja turvalisuse
  • Koostöö soodustamine erinevate osapoolte vahel

Käsitleb tervist ja ennetust inimese elukaare jooksul, rõhutades vajadust integreeritud lahenduste järele, nagu tervis ja sotsiaalvaldkond, haridus ning säästlik keskkond. Valdkondlik teadus-​ ja arendustegevus ning loodavad lahendused aitavad mõõta tervisekäitumist ja teenuste efektiivsust, optimeerida tervishoiutöötajate töökorraldust ning toetada inimese aktiivset osalemist terviseteekonnal. Samuti arvestavad need inimese vajadusi ja sotsio-​kultuurilisi aspekte.

 

Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -​teenuste arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Tervishoiu strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamine ja tõhusamate, personaalsemate terviseteenuste arendamine
  • Inimese enda vastutuse suurendamine tervisevaldkonnas, arvestades kasutajakogemust ja vajadusi
  • Ravi ja ennetuse kvaliteedi tõstmine
  • Koostöö soodustamine erinevate asutuste, valdkondade ja spetsialistide vahel, suurendades innovatsioonipotentsiaali, ärivõimalusi ja ekspordipotentsiaali

Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi piiratud ressursside, reageerimiskiiruse ja varustuskindluse väljakutsetega. Süsteemi valmisolek kiirreageerimiseks eeldab teadus-​ ja arendusvõimekuse arendamist, keskendudes spetsialistide väljaõppele ja õppejõudude kompetentsi kasvatamisele. Oluline on läbi viia uuringuid kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, sealhulgas riskide kaardistamist ja maandamisviiside väljatöötamist. Samuti on tähtis mobiilsete ja autonoomsete seadmete ning süsteemide, näiteks mobiilsete haiglate, väljatöötamine ja peeninstrumentide tootmine. Teaduspõhine kriisijuhtimine ja kommunikatsioon on kriiside ajal hädavajalikud.

 

Tervisevaldkonna kriiside ennetamise arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlus parandamine
  • Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse tagamine kriisiolukordades, võimaldades kiirreageerimist
  • Ärivõimaluste loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine (COVID-​19 pandeemia näitel)

Innovatsiooni prioriteetsuunad

Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogia pakub lahendusi kliinilistele väljakutsetele, nagu geenide ja terviseandmete rakendamine, ravimiarendus ja taastusravi. Oluline on biomeditsiini rakendamine kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses, luues ärivõimalusi ja suurendades ekspordipotentsiaali.

 

Oluline on jõuda biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate rakendamiseni kliinilises meditsiinis ja terviseennetuses.

 

Biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Personaalmeditsiini lahenduste loomine
  • Baasvõimekuse ja teadmiste tagamine uute toodete ja teenuste arendamiseks, sh meditsiiniseadmete väljatöötamiseks
  • Eestis loodud ressursside ja kompetentside kasutamine rakendusliku teaduse ja innovatsiooni arendamiseks

Tänu inimkesksele lähenemisele haiguste ennetamises, diagnostikas ja ravis muutub meditsiinivaldkond järjest interdistsiplinaarsemaks. Terviklik lähenemine terviseteemadele esitab valdkonna spetsialistidele uusi väljakutseid: andmete kogumine, analüüs ja tõlgendamine, sh haigestumisriskide väljaselgitamine, mitme haigestumisriski käsitlemine, haigestumisriskide hinnangu kommunikatsioon inimesele arusaadaval viisil, koostöö teise valdkonna spetsialistidega. 

 

Interdistsiplinaarse teadus-​ ja arendustegevuse arendamisel on oluline:

  • Panustamine uute tehnoloogiate arendamisse
  • Tervikliku vaate tekkimise toetamine terviseteemade osas 
  • Tervishoiu ressursside parem kasutamine

Tervisevõrgustiku liikmete ajakulu andmete sisestamisele on märkimisväärne, kuid automatiseerimise ja andmete taaskasutamise abil saab seda vähendada. Eesmärk on lihtsustada tervishoiutöötajate tööd ja optimeerida protsesse. Arendust vajavad valdkonnad hõlmavad biomeditsiini ja e-​tervise tehnoloogiaid, telemeditsiini, otsustustoe lahendusi, tehisintellekti, masinõpet ja robootikat. Need lahendused aitavad parandada andmete kogumist, jagamist ja töötlemist, samuti diagnoosimist ja ennetust.

 

Andmepõhiste ja infotehnoloogiliste lahenduste arendamisel on olulised teadus-​​ ja arendussuunad:

  • Digi- ja andmepõhised lahendused, mis annavad inimestele parema ülevaate ja kontroll oma tervise üle
  • Efektiivsuse, mõju ja kättesaadavuse suurendamine, tõstes ennetuse, diagnostika ja ravi kvaliteeti
  • Inimkeskne lähenemine, mis võimaldab personaalset tervise ja heaolu monitooringut ning varast diagnostikat
  • Teenuse tulemuslikkuse ja kuluefektiivsuse hindamine, suurendades patsiendiohutust
  • Usalduse kindlustamine meditsiinisüsteemi suhtes, tagades andmete kaitstuse ja turvalisuse
  • Koostöö soodustamine erinevate osapoolte vahel

Käsitleb tervist ja ennetust inimese elukaare jooksul, rõhutades vajadust integreeritud lahenduste järele, nagu tervis ja sotsiaalvaldkond, haridus ning säästlik keskkond. Valdkondlik teadus-​ ja arendustegevus ning loodavad lahendused aitavad mõõta tervisekäitumist ja teenuste efektiivsust, optimeerida tervishoiutöötajate töökorraldust ning toetada inimese aktiivset osalemist terviseteekonnal. Samuti arvestavad need inimese vajadusi ja sotsio-​kultuurilisi aspekte.

 

Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -​teenuste arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Tervishoiu strateegiliste eesmärkide saavutamisse panustamine ja tõhusamate, personaalsemate terviseteenuste arendamine
  • Inimese enda vastutuse suurendamine tervisevaldkonnas, arvestades kasutajakogemust ja vajadusi
  • Ravi ja ennetuse kvaliteedi tõstmine
  • Koostöö soodustamine erinevate asutuste, valdkondade ja spetsialistide vahel, suurendades innovatsioonipotentsiaali, ärivõimalusi ja ekspordipotentsiaali

Kriiside ajal seisavad tervishoiusüsteemid silmitsi piiratud ressursside, reageerimiskiiruse ja varustuskindluse väljakutsetega. Süsteemi valmisolek kiirreageerimiseks eeldab teadus-​ ja arendusvõimekuse arendamist, keskendudes spetsialistide väljaõppele ja õppejõudude kompetentsi kasvatamisele. Oluline on läbi viia uuringuid kriiside ennetamise ja kiirreageerimise valdkonnas, sealhulgas riskide kaardistamist ja maandamisviiside väljatöötamist. Samuti on tähtis mobiilsete ja autonoomsete seadmete ning süsteemide, näiteks mobiilsete haiglate, väljatöötamine ja peeninstrumentide tootmine. Teaduspõhine kriisijuhtimine ja kommunikatsioon on kriiside ajal hädavajalikud.

 

Tervisevaldkonna kriiside ennetamise arendamisel on olulised teadus-​ ja arendussuunad:

  • Julgeoleku ja tervisesüsteemi varustuskindlus parandamine
  • Tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse ja toimivuse tagamine kriisiolukordades, võimaldades kiirreageerimist
  • Ärivõimaluste loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine (COVID-​19 pandeemia näitel)

3056

ettevõtet valdkonnas

720

mln € lisandväärtust

90

mln € ekspordi mahtu

Sündmused

{{translations[activeLanguage].noEventsFound}}
{{ getEventDateRange(event).dayRange }}
{{ getEventDateRange(event).monthRange }}

No events found on given month

Kasulikku infot

Tervisekogukonna Kärajad arutleb ja pakub lahendusi, kuidas suurendada innovatsiooni tuge tervisevaldkonnale. Otsime vastuseid küsimustele, kuidas arendada Eesti tervisevaldkonna võimekust, suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust, rakendada efektiivseid digilahendusi ning suurendada seeläbi tervelt elatud aastate arvu.

Kogemuslood
Tsirguliinasse kerkib esimene ainult Euroopas toodetud võtmekomponentidega suur akuelektrijaam

Valgamaal Tsirguliinas ehitatava esimeses etapis 100 MW / 200 MWh võimsusega Zirgu BESS akuelektrijaamast saab esimene nii suur akuelektrijaam, mille võtmekomponendid on valmistatud Euroopas.  Zirgu BESS OÜ projekti arendusettevõtte juhatuse liikme Mart Moora sõnul on Tsirguliina akuelektrijaamale pandud kõrged ootused kogu Eesti elektrivõrgu turvalisuse ja töökindluse tagamisel ning akude tarnelepingu kiire sõlmimine toob lähemale selle päeva, mil riigi põhivõrk saab juurde ühe olulise tugisamba. “Tegemist on suuremahulise, black start võimekusega elektrijaamaga, mille abil on võimalik näiteks ulatusliku katkestuse korral oluline osa elektrivõrgust taaskäivitada,” kirjeldas Moora.  Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tarnib Zirgu BESS akuelektrijaama jaoks akud Lõuna-Korea tehnoloogiahiid LG Energy Solution.  Inverterid tulevad Hispaaniast Power Electronicsi poolt ja akud LG Energy Solutioni Poolas paiknevast akutehasest.   “LG Energy Solution on osutunud

Kogemuslood
Kirjuta julgelt, mõtle suurelt – taas stardib arvamuskonkurss Tark Turundus!

Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. Tutvu konkursi TÄHTAEGADE ja REGLEMENDIGA. TÄHTAJAD 1. Tööde vastuvõtu algus: 31.08.2026 2. Tööde esitamise tähtaeg: 30.10.2026 (k.a)* 3. Finalistide väljakuulutamine: 11.11.2026 4. Võitjate väljakuulutamine: 01.12.2026 * Ära jäta kirjutamist viimasele minutile! Kuna avaldame tööd jooksvalt, siis mida varem oma loo meile esitad, seda rohkem see tähelepanu saab. REGLEMENT 1. Konkursi periood: 31.08–01.12.2026 2. Konkursi korraldaja: Best Marketing (Äripäev AS) 3. Konkursi kaaskorraldajad: Agentuur La

Kogemuslood
Eesti suursaatkonnas Kopenhaagenis avati kaheksas Eesti ettevõtluskeskus

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on

Kogemuslood
Tippinnovaatorite programmi võitja Tallinna Sadam tahab viia oma digikompetentsi uutele turgudele

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ellu kutsutud Tippinnovaatorite programmi tänavuseks võitjaks valiti Tallinna Sadam. Kaheksa kuu jooksul keskendus programmi neljas lend sellele, kuidas kasvatada ettevõtete innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. Tallinna Sadama jaoks kujunes programmi suurimaks tulemuseks potentsiaalne uus kasvusuund, mis tugineb ettevõtte senisele digikogemusele ja soovile seda ka väljapoole pakkuda. Tallinna Sadama juhatuse liikme ja äriarenduse juhi Rene Pärdi sõnul oli programmil mitu praktilist väärtust. „Programmi suurim väärtus oli süsteemsus ning raamistikud, mille toel kaheksa kuu jooksul tegime tööd enda organisatsiooni ja konkreetsete arendusprojektidega,“ ütles Pärt. Tema sõnul aitasid protsessi edasi nii mentori tugi

Kogemuslood
Ettevõtete laenuvõimalused suurenevad 50 miljoni euro võrra

Valitsus otsustas tänasel istungil suurendada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) laenuandmise võimekust 50 miljoni euro võrra. Raha suunatakse EIS-i laenufondi, et Eesti ettevõtetel oleks lihtsam saada rahastust investeeringuteks, ekspordiks ja välisturgudele laienemiseks. Lisavahendite abil saab EIS pakkuda ettevõtjatele rohkem otselaene olukordades, kus pangad ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul. See on oluline eelkõige suuremate investeeringute ja eksporditehingute puhul, kus rahavajadus on tavapärasest suurem. „Kõrgemad palgad ja tugevam majandus sünnivad kasvavatest ettevõtetest. EIS-i laenufondi lisavahendid aitavad ettevõtteid olukorras, kus pank ei ole valmis projekti rahastama ka käenduse olemasolul, kuid ettevõttel on selge kasvupotentsiaal. Kui erasektor ei ole valmis kõiki

Ole kursis meie tegevustega