Innovatsiooniosak
Toetame innovaatiliste lahenduste loomist!
Toetame ettevõtjate koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta, teha uuringuid jm.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Innovatsiooniosak on sihtotstarbeline toetus, et hankida tootearenduseks vajalikke teenuseid innovatsiooniteenuse pakkujalt
- Toetust saab projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mis on vähemalt ühest TAIE fookusvaldkonnast ja mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused
- Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse
- Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja
- Toetust saab taotleda kuni kaks korda
- Toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA), mis ei tohi viimase kolme aasta jooksul olla rohkem kui 300 000 eurot:
Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki
Kogemuslood
Tutvu edukate ettevõtetega, mis on toetuse abil arendustegevusi ellu kutsunud.
Koostöö teadlastega arendusprojekti elluviimisel andis meie ettevõttele väga hea kogemuse suuremahuliste projektide elluviimisest. Ilma osakutoetuseta ei oleks nii mahukat projekti ette võtnudki.
Loe lisa
Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, töötades välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis parima uue joogitoote tunnustuse.
Mille jaoks toetust saab?
- prototüübi valmistamine
- komponentide tehnoloogiline arendus, testimine ja demonstreerimine
- tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine
- patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine
- akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine, vastavushindamine, metroloogia teenus
Toetuse osakaal: toetus on kuni 80% abikõlbikest kuludest.
Kes saavad olla teenusepakkujad?
- Eesti standardiorganisatsioon, Eesti metroloogia keskasutus ja akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, patendivolinikud
- Tehnoloogia arenduskeskused, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused
- Rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja kõrgkoolid (teadus- ja arendusasutused, mis on asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena)
- Teiste Euroopa Liidu riikide kalibreerimis- ja katselaborid, kes on seal akrediteeritud
- Insenertehnilis teenuseid osutavad juriidilised isikud
- Võimalike teenuseosutajate kontaktid
Mis mu ettevõttes muutub?
Suurem konkurentsivõime
Koostöö teadusasutustega
Toote või teenuse suurem lisandväärtus
Arengutakistuse defineerimine
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Tingimustega tutvumine
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega:
Koostööpartneri leidmine
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Intellektuaalomandi tööriistakast
Praktiline teejuht toetuse saajale – kuidas võtta hinnapakkumusi ja sõlmida lepinguid? Ostumenetluse kuldreeglid. LOE SIIT.
Projektiplaani koostamine
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust.
Ostumenetluse läbiviimise juhend
100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse esitamine
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
Juhend – Hinnapakkumiste võtmiseks.
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata.
Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
- taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruandlus
Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.
Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:
- maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
- tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERDFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.
Projekti teekond
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega:
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Intellektuaalomandi tööriistakast
Praktiline teejuht toetuse saajale – kuidas võtta hinnapakkumusi ja sõlmida lepinguid? Ostumenetluse kuldreeglid. LOE SIIT.
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust.
Ostumenetluse läbiviimise juhend
100 000 eurot ja enam maksvate ostude puhul tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
Juhend – Hinnapakkumiste võtmiseks.
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata.
Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
- taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.
Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:
- maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
- tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERDFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.
Abiks taotlejale
Klienditeenindus
klienditeenindus@eis.ee
627 9700
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide logo. Kaasrahastanud Euroopa Liit.
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Hinnapakkumiste võtmise juhend
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some
Mitmes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) teenuses osalenud Eesti iduettevõte HotelBuddy Technology OÜ lõi möödunud aasta lõpus käed Prantsuse hotelligrupiga Accor, mis opereerib hotelle rohkem kui 110 riigis. „Arvestades, et Accoril on üle maailma ligi 6000 hotelli, on see meie jaoks lähiajal kindlasti oluline fookus. Samas ei unusta me ka oma seniseid kliente – täna töötame peamiselt sõltumatute hotellide ja väiksemate hotelligruppidega,“ räägib HotelBuddy tegevjuht Kadi Saadlo. HotelBuddy läbis edukalt Accori grupi turvatestimise. „Tegu ei olnud kindlasti lihtsa ega kiire protsessiga. Läbisime selle ühegi ettekirjutuseta, mis on meie teada üsna haruldane tulemus ning kinnitab meie lahenduse kõrget kvaliteeti ja turvalisust,“ sõnab Saadlo. HotelBuddy
Teisipäeval, 26. mail toimub Tallinnas neljandat korda rahvusvaheline Aafrika ärifoorum, mille eesmärk on tugevdada koostööd Eesti ja Aafrika ettevõtete ja organisatsioonide vahel ning luua uusi ärivõimalusi. „Kui on üks koht, kus Aafrika turgudest huvitatud Eesti ettevõtted peaksid kohal olema, siis on see Africa Business Forum,“ ütles Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Daniel Schaer. Tema sõnul ei ole Aafrika enam kauge turg, millele mõelda kunagi tulevikus. „See on juba täna koht, kus toimub kiire kasv ja kus Eesti ettevõtetel on päris võimalus kaasa mängida,“ rõhutas Schaer. Ta lisas, et Aafrikas on esile kerkimas mitmed trendid, mis loovad uusi ärivõimalusi. „Kõige
19. mail avaldab maailmakuulus restoranigiid Michelin need Eesti restoranid, kes sel aastal giidi pääsevad. Nimekiri kuulutatakse välja juba viiendat korda ning taas selgub, milliseid Eesti restorane Michelin soovitab ning kes on restoranimaastikul teinud silmapaisvat tööd. „Michelini restoranigiid on tugevdanud viie aasta jooksul Eesti kui silmapaistva toidukultuuriga reisisihtkoha mainet ning aidanud restoranidel kasvatada väliskülastajate arvu ka madalhooajal, sest maailmas on hulgaliselt inimesi, kellele ainulaadsed kulinaarsed elamused on eraldi motivatsiooniks sihtkoha valikul,“ ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toiduturismi teemajuht Helina Andruškevitšus. EIS sõlmis lepingu Micheliniga 2022. aasta veebruaris. See riiklik leping on eelduseks Eesti Michelini tunnustusega restoranide väljakuulutamisele igal aastal. Tärnirestorane
23. aprillil toimus Kultuurikatlas PARE konverents „Piiride paradoks“ Work in Estonial oli hea meel taaskord teha koostööd PARE-ga ja osaleda aasta tähtsaimal juhtimis- ja organisatsioonikultuuri konverentsil. Lisaks sisukatele ettekannetele, on konverentsi suurimaks väärtuseks messiala, kus vahetada mõtteid ja kontakte. Ka Work in Estonia oli oma alaga väljas, tuues tähelepanu oma tiimi värskete mõtetega laadimisele. Ettevõtete konsultantide Andrea Maidla ja Katre Rohumägiga oli seekord kaasas ka Rando Mets, kes on edaspidi välistalendi kaasamise alustamise teekonnal esimeseks kontaktiks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt. EIS-i uue strateegia kohaselt on klienditeekond tehtud ühtsemaks ning selleks, et saaksime pakkuda parimat kliendikogemust ja tuge, oleme operatiivtasandi