Innovatsiooniosak
Toetame innovaatiliste lahenduste loomist!
Toetame ettevõtjate koostööd teadusasustuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta, teha uuringuid jm.
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Innovatsiooniosak on sihtotstarbeline toetus, et hankida tootearenduseks vajalikke teenuseid innovatsiooniteenuse pakkujalt.
- Toetust saab projekt, mis on suunatud uudse lahenduse arendamiseks, mis on vähemalt ühest TAIE fookusvaldkonnast ja mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused.
- Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.
- Taotlejaks saab olla Eesti äriregistrisse kantud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja.
- Toetust saab taotleda kuni kaks korda.
- Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 euro.
Kogemuslood
Tutvu edukate ettevõtetega, mis on toetuse abil arendustegevusi ellu kutsunud.
Koostöö teadlastega arendusprojekti elluviimisel andis meie ettevõttele väga hea kogemuse suuremahuliste projektide elluviimisest. Ilma osakutoetuseta ei oleks nii mahukat projekti ette võtnudki.
Loe lisa
Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, töötades välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis parima uue joogitoote tunnustuse.
Mille jaoks toetust saab?
- prototüübi valmistamine
- komponentide tehnoloogiline arendus, testimine ja demonstreerimine
- tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbiviimine
- patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine
- akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine, vastavushindamine, metroloogia teenus
Toetuse osakaal: toetus on kuni 80% abikõlbikest kuludest.
Kes saavad olla teenusepakkujad?
- Eesti standardiorganisatsioon, Eesti metroloogia keskasutus ja akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, patendivolinikud
- Tehnoloogia arenduskeskused, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kompetentsikeskused
- Rakenduskõrgkoolid, ülikoolid ja kõrgkoolid (teadus- ja arendusasutused, mis on asutatud riigiasutusena, kohaliku omavalitsuse asutusena, avalik-õigusliku juriidilise isikuna või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena).
- Teiste Euroopa Liidu riikide kalibreerimis- ja katselaborid, kes on seal akrediteeritud.
- Insenertehnilis teenuseid osutavad juriidilised isikud.
- Võimalike teenuseosutajate nimekiri.
Mis mu ettevõttes muutub?
Suurem konkurentsivõime
Koostöö teadusasutustega
Toote või teenuse suurem lisandväärtus
Arengutakistuse defineerimine
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Tingimustega tutvumine
Tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega.
Koostööpartneri leidmine
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Arenduskoostöö ekspertnõustamine
Intellektuaalomandi tööriistakast
Praktiline teejuht toetuse saajale – kuidas võtta hinnapakkumusi ja sõlmida lepinguid? Ostumenetluse kuldreeglid. LOE SIIT.
Projektiplaani koostamine
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend
NB! Kui ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse esitamine
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
Juhend – Hinnapakkumiste võtmiseks.
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata.
Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
- taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.
Projekti elluviimine
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Aruannete esitamine
Esita aruanded
Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.
Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:
- maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
- tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.
Projekti teekond
Ettevõtjal on vajalik enda jaoks defineerida arengutakistus või uurimist vajav küsimus või probleem, mille osas ta vajab ekspertnõuannet, tehnoloogiate või materjalide katsetusi, uuringuid intellektuaalomandi andmebaasist vms.
Tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega
Enne, kui asud taotlust koostama, tutvu innovatsiooniosaku toetuse tingimustega.
Võimalike teenuseosutajatest koostööpartnerite ring on piiratud. Ettevõtjal tuleb leida sobiva(d) koostööpartneri(d).
Arenduskoostöö ekspertnõustamine
Intellektuaalomandi tööriistakast
Praktiline teejuht toetuse saajale – kuidas võtta hinnapakkumusi ja sõlmida lepinguid? Ostumenetluse kuldreeglid. LOE SIIT.
Koosta projektiplaan
Ühes koostööpartneriga tuleb teenuse osutamiseks välja töötada sobilik projektiplaan. Ühtlasi peab koostööpartner vormistama hinnapakkumise, mis on EIS-i innovatsiooniosaku taotlemisel taotlusvormi lahutamatu osa. Hinnapakkumine peab sisaldama ostetava teenuse tegevuste selget kirjeldust ning ühikuhindasid, et oleks arusaadav, kuidas hinnapakkumise summa kujuneb.
NB! Kui ostetava teenuse summa käibemaksuta 20 000 või rohkem eurot, tuleb esitada kaks sõltumatut hinnapakkumist. Asjakohane põhjendus, kui hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust. Hinnapakkumiste võtmise juhend
NB! Kui ostetava teenuse maksumus on 60 000 või rohkem eurot tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris, abiinfo.
Oluline on meeles pidada, et enne taotluse esitamist EISile ei tohi lepingut teenuspakkujaga sõlmida!
Taotluse täitmine ja esitamine
Pärast hinnapakkumis(t)e saamist ja projekti tegevuste fikseerimist tuleb täita taotlus, mis tuleb esitada E-toetuse kaudu.
Nõustame teid meeleldi taotluse koostamisel, et projekt saaks kvaliteetne ning vastaks kõigile nõuetele.
Lisaks taotlusele tuleb esitada järgmised dokumendid:
- Taotlusvormi näidis
- Teenuseosutaja hinnapakkumised koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega
- Lähteülesanne ja selle alusel kaks võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega, kui teenus maksab 20 000 ja rohkem eurot
Juhend – Hinnapakkumiste võtmiseks.
- Teenusepakkuja isiku CVd
- Meeskonnaliikmete CVd
- Bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali seisuga
- Majandusaasta aruanne (peab olema tähtaegselt registrist leitav)
- Kontserni liikmete skeem tuleb esitada, kui taotlejal on tütarettevõtteid või taotleja omab mõnes muus äriühingus muul moel häälteenamust
- Volikirja näidis (juhul kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik)
Taotluse hindamine
EIS hindab esitatud taotlust kuni 10 tööpäeva. Positiivse otsuse korral väljastab innovatsiooniosaku ja projekt võib alata.
Innovatsiooniosaku taotluse vastavushindamise kriteeriumid:
- projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
- projekti põhjendatus;
- projekti kuluefektiivsus;
- toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
- taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.
Projekti elluviimine
Ettevõtja ja koostööpartner viivad projekti läbi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kui koostööpartner nõuab ettemaksu, on ettevõtja kohustatud esialgu selle ise tasuma (nii nagu kõikide teistegi riigi toetuste puhul).
Innovatsiooniosaku toetuse kasutamisest tuleb avalikkust teavitada.
Toetuse saajal on kohustus eristada projektiga seotud kulud teistest kuludest. Projekti kulude eristamist on sõltuvalt ettevõttes kasutusel olevast raamatupidamistarkvarast võimalik korraldada läbi projektile eraldi kulukonto avamise või projekti kulude eristamise, konto koodidele vastavate tunnuste lisamisega (objekt, projekt vms)
Esita aruanded
Pärast projekti lõppemist tuleb esitada lõpparuanne ja muud vajalikud dokumendid. Kui kõik sai tehtud nii nagu algselt kokku lepiti, maksab EIS ettevõtjale innovatsiooniosaku väärtuse täies mahus välja.
Põhiprojekti lõppedes tuleb E-toetuse kaudu esitada projekti lõpparuanne koos järgmiste dokumentidega:
- maksetaotlus (kulude loetelu esitatakse E-toetuses);
- projekti jooksul teostatud tegevuste kirjeldus ja/või projekti tulemuse tehniline kirjeldus vabas vormis või valminud tulemus failina;
- pearaamatu väljavõte kulude eristamise tõendamiseks;
- tõendus teavitamiskohustuse täitmise kohta, näiteks foto Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) logoga tähistatud lõppraportist, kontorisse paigaldatud plakatist, viide ERFi logoga tähistatud ja projekti tegevusi kajastavale veebilehele.
Abiks taotlejale
Klienditeenindus
klienditeenindus@eis.ee
627 9700
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide logo. Kaasrahastanud Euroopa Liit.
Tutvu toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate nõuetega.
Hinnapakkumiste võtmise juhend
Toetuse määrus
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.
Uuri lähemalt
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise. Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja
Eesti ettevõte Alunaut on tuntud kvaliteetsete alumiiniumpaatide tootjana, mille suurem osa toodangust liigub välisturgudele. Ettevõtte juht Mark Muru ütleb, et nende peamised eksporditurud on praegu Saksamaa, Holland ja Šveits, kuid huvi tuntakse ka teistest riikidest. „Aeg-ajalt annavad endast märku ka huvilised Rootsist ja Norrast,“ kirjeldab Muru. „Praegu hoiame kindlasti oma fookuse eelkõige Saksamaal, kuna seal on tekkinud võimalusi meie jaoks uutele turusegmentidele sisenemiseks.“ Messid andsid turulepääsu ja enesekindluse Muru sõnul sai ettevõte välisturgudele laienemiseks olulise tõuke Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) abil Eesti ühisstendiga rahvusvahelistel messidel osalemisest. „Hanseboot ja Boot messidel ühisstendil osalemise kaudu tekkis meile võimalus turule pääsemiseks ning
Eesti tööjõuturu rahvusvahelistumine ei ole enam trend — see on igapäev. Personalivaldkonna küsimus ei ole enam “Kas me oleme mitmekeelsed?”, vaid: Kui hästi me suudame mitmekeelset meeskonda kaasata? Kuidas tagada, et kõik töötajad saaksid oma potentsiaali rakendada? Praktilised kogemuslood Eesti ettevõtetest ja ühest ülikoolist näitavad selgelt, et meil on ühised väljakutsed ja üksteiselt õppides on meil võimalus need eriilmeliselt lahendada. Enda kogemust jagasid Karl Storz, Fujitsu, Eesti Energia ja TalTechi personalijuhid 4. novembril toimunud PARE Harjumaa klubi sündmusel. Karl Storz Video Endoscopy Estonia Karl Storz Video Endoscopy Estonia meeskonnas on tööl 13 erineva emakeelega töötajat. Väljakutsed Lahendusfookus + tootmise koolitajad on ametikoht, mitte “kõrvalt juhendamine” + juhendid muutuvad visuaalsemaks + isetekkeline keelekümblus tootmises + kultuuriline teadlikkus on osa töökultuurist Karl Storz Video Endoscopy Estonia on selge näide, et mitmekeelsus vajab süsteemsust – mitte juhust. Fujitsu Estonia Fujitsu on Rahvusvaheline ettevõte, mis on Eestis tegutsenud alates 1991. aastast. ~300 töötajat, töökeeli praegu 6 (varasemalt 9). Olenevalt osakonnast on vajalik vähemalt ühe järgneva keele oskus: eesti, inglise, soome, rootsi, norra, taani, (läti, leedu või saksa) keel. Personalitiim täheldas, et ka individuaalsete tasuliste keelekursuste pakkumine ei tähenda, et inimesed keelt reaalselt kasutama hakkaks. Seetõttu loobuti laiapõhjalisest keeleõppesse investeerimisest. Täna keskendutakse sellele, et: + töö- ja eraelu oleks tasakaalus + kaugtöö toimiks + kaasatus tekiks loomulikult + mitmekeelne töö ei muutuks “kohustuseks” Eesti keelt kasutatakse peamiselt üritustel ja igapäevasuhtluses, tutvustused on sageli inglise keeles. Fujitsu kogemus näitab, et keelelised valikud peavad lähtuma päris vajadusest, mitte heast soovist. Enefit (Eesti Energia) Enefitis töötab 4726 töötajat ning mitmekeelsus mõjutab seal kõiki protsesse: + koostööd -> eesmärk: tugevamad suhted, meeskond + protsesside kulgemise tempot -> töötaja on konkurentsivõimelisem + dokumendihaldust -> suurem kaasatus + siseveebi / info jagamist -> väiksem töötajate voolavus + koolitusi ja keeleõpet -> motivatsioon ka iseseisvalt õppida + ürituste korraldust -> positiivne mõju moraali/kultuuri
President Alar Karis viibis möödunud nädalal Chicagos, et tutvustada Eesti tugevusi tehisintellekti, digilahenduste ja Atlandi-ülese koostöö valdkonnas. Koos Eesti tehnoloogiaettevõtetest koosneva äridelegatsiooniga kohtus ta ülikoolide ja ettevõtete esindajatega, et arutada tehisintellekti vastutustundlikku arendamist ja koostöövõimalusi Eesti ning USA vahel. Visiidi korraldasid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja Eesti Suursaatkond Washingtonis. Visiit toimus ajal, mil president Karis on korduvalt kutsunud demokraatlikke riike võtma juhtrolli tehisintellekti tuleviku kujundamisel. Ta on rõhutanud, et valitsused peaksid leidma viisi, kuidas suunata uut tehnoloogiat inimeste hüvanguks, ning eelistama digitaalse iseseisvuse asemel koostööd ja vastastikust sõltuvust. „Eesti tugevus seisneb meie võimes kiiresti uuendada, teha koostööd üle piiride ja
1. novembri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2025“ auhinnagalal meie kõige silmapaistvamaid ettevõtteid. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati inseneri- ja tootmisettevõte Tech Group, kes arendab ja toodab keerulisi ja kalleid tootmisliine, mida müüakse otse Euroopa auto-, kiibi- ja fotoonikatööstustele. „Oleme nutikate masinate loomise ettevõte ja meie valdkond on nii põnev, nagu inseneride kommipood,“ ütles galaõhtul Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. „Meid viib edasi ära tegemise mentaliteet ja seda hindavad ka meie kliendid. Olen väga tänulik kõigile meie ettevõtte inimestele, samuti partnerite võrgustikule. Kutsun üles suurelt mõtlema ja leidma jätkuvalt võimalusi, kuidas asju ära teha, mitte õigustusi, miks neid ei saa teha.“