Vaata peasisu
EIS-MKM kaksiklogo

Suuremahuliste investeeringute toetus

Soodustame Eestisse suuremahuliste investeeringute teostamist

Toetame investeeringuid, mille abil tõuseb ettevõtjate konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.

Taotluste esitamine on jooksev.

Toetuse taotlemisele eelneb kohustuslik eelnõustamine. Samuti peab enne taotluse esitamist projektiplaan saama positiivse eelhinnangu.
Eelnõustamisele registreerumiseks palun täida allolev vorm:

Suurim toetus
20 000 000
Omafinantseering
vähemalt 85%
Staatus
Avatud

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes soovib:

  • investeerida põhivarasse vähemalt 70 miljonit eurot
    (eritingimused:
    – kaitsetööstuse valdkonnas antakse toetust projektile, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 20 miljonit eurot
    – eelisarendatava tehnoloogiapuhul antakse toetust projektile, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 35 miljonit eurot)
  • ning luua investeeringu tulemusena vähemalt 20 uut töökohta
  • taotlejas või temaga ühte kontserni kuuluvas äriühingus ei tohi olla avaliku sektori osalust üle 49%
  • taotleja ega temaga ühte kontserni kuuluv äriühing ei ole varem sama toetust saanud

Välistatud valdkonnad ja sektorite erisused

Mille jaoks toetust saab?

Toetust antakse investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 70 miljonit eurot (kaitsetööstuse puhul 20 miljonit eurot, eelisarendatavate tehnoloogiate puhul 35 miljonit eurot) ning mille abil tõuseb ettevõtja konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus.
Investeeringu lävendi täitmisel lähevad arvesse ainult toetuse tingimustele vastavad kulud. Näiteks käibemaks ei lähe arvesse.

Toetatavad kulud

Praktilised tingimused

Milline investeering sobib?

  • Väikese või keskmise suurusega ettevõtja (VKE) puhul võib sobida uue tootmisüksuse rajamine, olemasoleva üksuse laiendamine, toodangu mitmekesistamine toodetega, mida ei ole veel ettevõtjas toodetud, või tootmisprotsessi täielik ümberkorraldamine. Täpsed tingimused sõltuvad kohaldatavast riigiabi liigist (artikkel 14 või artikkel 17)
  • Suurettevõtja puhul peab investeering looma uut majandustegevust. Sobida võib näiteks uue iseseisva tootmisüksuse rajamine või olemasoleva üksuse tegevuse laiendamine senisest erinevale tegevusalale. Ainult olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamisest ei piisa. Uus äriühing ei tähenda automaatselt uut majandustegevust. Hinnata tuleb investeeringu sisu ja tootmisüksuse iseseisvust; tegevusalade sarnasust hinnatakse EMTAK neljakohalise koodi alusel
  • Pelgalt olemasoleva seadme asendamine samalaadse seadmega ei vasta toetatava investeeringu tingimustele

Ettevõtja suuruse määramisel arvestatakse vajaduse korral ka partner- ja seotud ettevõtjate andmeid. Väikese töötajate arvuga kontserniühing ei pruugi olla VKE.

Kui palju toetust saab?

Toetuse suurus sõltub projekti asukohast, loodavate töökohtade palgatasemest, ettevõtja suurusest ja kohaldatavast riigiabi liigist:

Tingimus Maksimaalne toetusmäär
Üldjuhul 10% abikõlblikest kuludest
Investeering asub väljaspool Harjumaad ja loodavate töökohtade keskmine brutokuupalk ületab 1,5-kordset nõutud tegevusala keskmist 15% abikõlblikest kuludest
Keskmise suurusega ettevõtja saab toetust VKEde investeerimisabina artikli 17 alusel Kuni 10%, ka eespool kirjeldatud eritingimuse täitmisel

Projekti toetuse ülempiir on 20 miljonit eurot.
VKEde investeerimisabi korral artikli 17 alusel on ülempiir 8,25 miljonit eurot ettevõtja ja investeerimisprojekti kohta.
Regionaalse investeerimisabi korral võib lubatud toetussumma olla väiksem suurtele investeerimisprojektidele kohaldatava arvutuse ja piirkonnas lubatud abi ülemmäära tõttu. Seetõttu ei võrdu lõplik toetussumma alati 10% või 15%-ga projekti abikõlblikest kuludest.

Millised tulemused tuleb saavutada?

  • Loo hiljemalt ühe aasta jooksul pärast projekti lõppemist vähemalt 20 uut töökohta. Valitud 20 töökoha keskmine brutokuupalk peab olema vähemalt projekti tegevusala Eesti keskmise brutokuupalga tasemel. Võrdlusaluseks on taotluse esitamisele eelnenud kvartal ja tegevusala EMTAK kood kahekohalise täpsusega
  • Loodud töökohti tuleb säilitada vähemalt kolme aasta jooksul projekti lõppemisest. Toetuse eest soetatud vara tuleb säilitada vähemalt viis aastat projekti lõppemisest

Mis minu ettevõttes muutub?

Kasvab ekspordivõimekus

Suureneb konkurentsivõime

Tõuseb lisandväärtus

Eelnõustamine

Enne projektiplaani põhjalikuma kirjeldamisega alustamist, palun pöördu eelnõustamiseks ärikonsultandi poole. Kohtumise käigus avaneb võimalus idee üle arutleda, hinnata selle sobilikkust ning kokku leppida järgmised konkreetsed sammud.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks täida allolev vorm:

Registreeru eelnõustamisele

Taotluse esitamine

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Projektiplaani vorm

Projektiplaani koostamise juhend

Eelarve ja tegevuskava

Finantsnäitajate prognoos

kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

ESITA TAOTLUS

Taotluse hindamine

Taotluseid hindab hindamiskomisjon hindamisjuhendi kohaselt.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Hindamisjuhend

40%
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade keskmist brutokuupalka
20%
Taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada
20%
Projekti mõju Eesti majandusele
10%
Projekti ettevalmistuse tase
10%
Projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad

Projekti elluviimine

Teavita investeeringu teostamise asukohas, et tegemist on toetusega:
Paigalda infotahvel siseriiklike programmide logoga mille alla lisa tekst “Suuremahuliste investeeringute toetus”.
Infotahvel on vajalik kuni 5 aastat projekti abikõlbliku perioodi lõppemisest.

Aruandlus

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Vahearuande aruandlusperiood on kuus kuud. Aruannete tähtajad määratakse toetuse otsuses.
Toetus makstakse välja, kui projektist toetatav kulu on tekkinud ja tasutud. Maksetaotluse väljamakse saamiseks saad esitada kõige sagedamini kord kvartalis.
Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja lõpparuande kinnitamist.
Järelaruannet projekti mõju kohta võime küsida kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

esita aruanne

Projekti etapid

Enne projektiplaani põhjalikuma kirjeldamisega alustamist, palun pöördu eelnõustamiseks ärikonsultandi poole. Kohtumise käigus avaneb võimalus idee üle arutleda, hinnata selle sobilikkust ning kokku leppida järgmised konkreetsed sammud.
Eelnõustamise kokkuleppimiseks täida allolev vorm:

Registreeru eelnõustamisele

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-​toetuse keskkonnas

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Projektiplaani vorm

Projektiplaani koostamise juhend

Eelarve ja tegevuskava

Finantsnäitajate prognoos

kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis

ESITA TAOTLUS

Taotluseid hindab hindamiskomisjon hindamisjuhendi kohaselt.

Soovitame valikumetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Hindamisjuhend

40%
Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, arvestades loodavate töökohtade keskmist brutokuupalka
20%
Taotleja võimekus projekti eesmärki saavutada
20%
Projekti mõju Eesti majandusele
10%
Projekti ettevalmistuse tase
10%
Projekti tegevuste elluviimise koht asub väljaspool Harjumaad

Teavita investeeringu teostamise asukohas, et tegemist on toetusega:
Paigalda infotahvel siseriiklike programmide logoga mille alla lisa tekst “Suuremahuliste investeeringute toetus”.
Infotahvel on vajalik kuni 5 aastat projekti abikõlbliku perioodi lõppemisest.

Vii tegevused lähtuvalt projektiplaanis kirjeldatust edukalt ellu ja saavuta seatud eesmärgid!

Vahearuande aruandlusperiood on kuus kuud. Aruannete tähtajad määratakse toetuse otsuses.
Toetus makstakse välja, kui projektist toetatav kulu on tekkinud ja tasutud. Maksetaotluse väljamakse saamiseks saad esitada kõige sagedamini kord kvartalis.
Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja lõpparuande kinnitamist.
Järelaruannet projekti mõju kohta võime küsida kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

Esita projektiga seonduv aruandlus ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu.

esita aruanne

Abiks taotlejale

Meile kirjutades lisa palun ettevõtte nimi, planeeritavad tegevused, investeeringu vajadus ning lühike ülevaade ideest. Nii saame sind paremini aidata.
Enne meie poole pöördumist tutvu palun toetuse tingimustega.
Juturoboti kiireks suhtluseks leiad lehe paremas allosas

Klienditeenindus

klienditeenindus@​eis.​ee

627 9700

Toetust makstakse riigieelarvest.
Loe lähemalt toetuse tingimuste kohta toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud.

Uuri lähemalt
Uudised
Aasta eksportöör 2026: Eesti insenerimõte vallutab maailma kosmosest ookeanideni

Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel inseneriteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi. Nende ettevõtete tehnoloogiline võimekus on esindatud nii NASA kosmosemissioonil, rahvusvahelistes andmekeskustes kui ka maailmameredel. HANZA Mechanics Tartu toodang liigub tänapäeval enam kui 45 riiki üle maailma. Kuigi ettevõtte peamised eksporditurud asuvad traditsiooniliselt Põhja- ja Lääne-Euroopas, on viimastel aastatel edukalt kanda kinnitatud ka Kesk-Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Aasias, kusjuures üheks oluliseks uueks kasvuturuks on kujunenud Poola. „Oleme jätkanud ekspordi kasvatamist, investeerinud tootmisvõimekuse suurendamisse ning võitnud uusi projekte mitmetel välisturgudel,“ märgib HANZA Eesti klastri

Uudised
Ettevõtluse auhind 2026. Vahetusemeistrist juhatusse: kolm tööandjat, kelle juures saab kasvada

Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele „koolituste metrookaart“ ja ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla. Ragn-Sellsis on vahetusemeistri-operaatori ametist jõutud juhatuse liikmeks ning praktikandist kasvanud äriarenduse projektijuht. Jäätmekäitlusest üha enam materjalide väärindamise poole liikuvas ettevõttes muutuvad ka töötajatele vajalikud oskused. „Me ei mõõda arengut ainult koolituspäevade arvu, vaid sellega, kas inimene saab võtta suurema vastutuse, liikuda keerukamasse rolli ja rakendada oma teadmisi järjest suurema mõjuga töös,“ selgitab Ragn-Sells AS-i juhatuse esimees Kai Realo. „Aasta tööandja“ nominendi

Uudised
Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks

Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna. Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles. ALPA

Uudised
Nende seast selguvad aasta parimad ettevõtted

Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursi võitjad kuulutatakse välja 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2026“. EISi juhatuse esimehe Ursel Velve sõnul ühendab tänavusi finaliste see, et nad ei piirdu olemasolevate lahendustega, vaid loovad uusi võimalusi nii enda ettevõttele kui ka Eesti majandusele. „Näeme investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, tehisaru ja automatiseerimise kasutuselevõttu, uusi lahendusi kosmose- ja kaitsetööstuses. Tähelepanuväärne on ka see, kui erineval moel Eesti ettevõtted rahvusvahelisel turul läbi

Välistalendi teejuht
Uudised
Kuidas tuua rahvusvaheline tippspetsialist Eestisse? Uus teejuht aitab teekonda planeerida

8. oktoobril toimus Work in Estonia ja PARE koostöös seminar „Välistalendi kaasamisest“, kus tutvustati välistalendi kaasamise teejuhti ning jagati praktilisi kogemusi rahvusvaheliste tippspetsialistide värbamisest, Eestisse toomisest ja siin sisseelamise toetamisest. Eesti ettevõtted konkureerivad üha enam rahvusvahelisel turul ning vajavad kasvuks teadmisi ja oskusi, mida kohalikult tööturult ei ole alati võimalik leida. Seetõttu on paljud ettevõtted laiendanud värbamisotsinguid Eesti piiridest kaugemale. Samas näitab praktika, et välistalendi edukas kaasamine ei tähenda üksnes sobiva inimese leidmist, vaid kogu teekonna läbimõtlemist alates värbamisest kuni töötaja ja tema pere kohanemiseni. Seminari kogemuslugude paneelis jagasid oma kogemusi Narva magnetitehase Neo Performance Materialsi HR-, PR- ja administratsioonijuht