Oktoobris osales Work in Estonia koos e-Residentsuse ja Tallinna linnaga Valencias toimunud tehnoloogia- ja iduettevõtlusüritusel Valencia Digital Summit 2026. Eesmärk oli tutvustada Eestit kui rahvusvahelistele ettevõtjatele, investoritele ja talentidele avatud ning digitaalselt kõrgelt arenenud riiki ja tugevdada Eesti ja Hispaania iduettevõtluskogukondade vahelisi sidemeid. Eesti oli esindatud nii messialal kui ka Eesti paviljonis, kus kohtusid ambitsioonikad asutajad, investorid, rahvusvahelised talendid ja Eesti ettevõtluskeskkonnast huvitatud inimesed. Lisaks toimus mitu kõrvalüritust, mis pakkusid võimalusi uute kontaktide loomiseks, kogemuste jagamiseks ja Eesti ärikeskkonna tutvustamiseks. Üle 500 osaleja ja rohkelt uusi kontakte Eesti korraldatud eriüritused tõid kokku üle 500 osaleja. Arutelud ja kohtumised keskendusid muu

Eesti tänavusi kõige edukamaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendab üks selge joon: julgus vaadata üle piiride ja võime kohaneda kiiresti muutuva maailmaga. Loe esimest osa siit. Olgu tegemist sadade miljonite eurode suunamisega roheenergiasse, tehisintellekti rakendamisega laste hariduses, kultuurisündmuste kaudu kümnete miljonite eurode riiki toomisega või tuhandele inimestele hooliva ja turvalise töökeskkonna loomisega ‒ kõik nad on oma valdkonna teerajajad. Aasta tööandja: stabiliseerumise aasta ja fookus inimeste vaimsel heaolul Nordea Eesti on kasvanud enam kui tuhande töötajaga organisatsiooniks, kellest üle poole liitus koroonaajal. Pärast tormilist kasvu on 2026. aasta olnud ettevõttele stabiliseerumise ja kultuuri kinnistamise aeg. Kuigi Nordeal puuduvad Eestis kohalikud kliendid

Tänavused aasta noore ettevõtja nominendid näitavad, et Eesti uue põlvkonna ärijuhid ei karda lahendada maailma kõige keerulisemaid ega põletavamaid probleeme. Neid ühendab võime teha raskeid fookusemuutusi, õppida ebaõnnestumistest ning ehitada tehnoloogiatest kiiresti kasvavaid globaalseid ärisid. Aasta noore ettevõtja esimese nominendi Marduki ärijuhi ja osaniku Leet Rauno Lemberi (33) sõnul tuli ettevõttel algusaastatel tõestada midagi, milles praegu enam naljalt ei kahelda: droonid on tõsine oht ja nii sõjapidamise olevik kui ka tulevik. Nüüd aitab Eesti ettevõte droone tuvastada ja teeb koostööd maailma kaitsetööstuse suurtegijatega. Lember alustas kaitsevaldkonnas 2015. aastal kaitseministeeriumis. Sealt liikus ta kaitsetööstusettevõtetesse ja oli ühise osanikeringi kaudu Mardukiga seotud

Eesti edukamaid ettevõtteid ühendab üks selge ja vankumatu suund: odava allhanke ning lihtsa tootmise aeg on seljataga. Tänavused auhinnaga pärjatud ettevõtted tõestavad veenvalt, et eduka rahvusvahelise läbimurde võti peitub sügavas inseneriteadmises, omatoodete ja terviklahenduste väljatöötamises ning julguses suunata fookus otse globaalsetele tippturgudele. Loe teist osa siit. Olgu tegemist kriitilise tähtsusega energiataristu, asjade interneti võrkude, Euroopa tööstussõltumatust tagavate püsimagnetite, nutikate kliimalahenduste või tipptasemel kaitsetehnoloogiaga – Eesti majanduse vedurid ei kohandu tulevikuga, vaid ehitavad seda ise. Panustades mahukasse teadus- ja arendustegevusse, tehisintellekti praktilisse rakendamisse ning tippspetsialistidesse, on nad tõusnud rahvusvahelisteks suunanäitajateks, kelle insenerimõtet ja tooteid usaldatakse üle kogu maailma. Aasta eksportöör: allhankijast

Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 14. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel. Aasta eksportööri 2026 AS Harju Elektri eksporditulu kasvas 2025. aastal enam kui 40% ja ulatus ligi 41 miljoni euroni, moodustades üle 60% müügitulust. Peamised turud asuvad Põhja-Euroopas, kuid toodang jõuab ka Austraaliasse, Singapuri ja USAsse. Üheks kiiremini kasvavaks ärisuunaks on kujunenud andmekeskuste energialahendused, mille puhul ettevõte pakub nii projekteerimist kui ka terviklikku teostust. Viimase kolme aasta jooksul on Harju Elekter investeerinud Eestis tootearendusse, seadmete uuendamisse ja digilahendustesse üle viie miljoni euro. Aasta