Vaata peasisu
Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

RTE - äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetus

Toetame ettevõtte äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist. Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äriprotsesse automatiseerida ning panna erinevad süsteemid omavahel andmeid automaatselt vahetama. Toetuse abil saad arendada lahendusi, mis vähendavad käsitööd, kiirendavad protsesse ja võimaldavad andmetel liikuda reaalajas. Projekti arendusse peab olema kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner.

Pane tähele:
Taotlejal peab olema kehtiv digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument. Kui taotlejal puudub kehtiv digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument, saab selle koostada projekti elluviimise raames. Juhul kui projekti kuludesse on planeeritud digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, siis võib projekti abikõlblikkuse periood alata kui 3 kuud enne taotluse esitamist EISile.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Vastavalt toetuse määrusele peatame taotluste vastuvõtmise hetkest, kui menetluses olevate taotluste taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda. RTE – äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetuse eelarve 1 500 000 oli seisuga 01.09.2026 täitunud. Sulgesime taotluste vastuvõtmise 04.09.2026 kell 16:00.

Menetluses olevaid taotlusi menetleme nende esitamise järjekorras. Juhime tähelepanu, et kuni 04.09.26 kella 16:00 esitatud taotlused ei pruugi kõik menetlusse jõuda. Taotlusi, mille rahastamiseks puudub rahaline kate, menetlusse ei võeta. Taotluste menetlemist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

Toetust tutvustav infotund toimus 26. märtsil 2026.

Toetuse infotunni esitlus (Pärja Bärg)

Toetuse infotunni esitlus (Kadrin Randpuu)

Seminari salvestus

Küsimused ja vastused

Suurim toetus
150 000
Omafinantseering
50%
Kogu toetussumma
1 500 000
Staatus
Suletud

Korraga saab toetust taotleda ainult ühe RTE toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks!
Äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetus on üks määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine" alusel antavatest toetustest (§ 6 lg 1 p 2). Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud
  • Projekti tegevustesse peab olema kaasatud partner või koostööpartner.
  • Partner on Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel – näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partner ei ole ainult koostöö osapool, vaid ta teeb projektis reaalseid tegevusi ja kannab sellega seotud kulusid:
    – Partneri kulud tekivad projekti elluviimise käigus.
    – Partner katab oma kulude omafinantseeringu osa
    – Partneri kulud tuleb näidata projekti eelarves
  • Koostööpartner on avaliku sektori osapool – riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, kes panustab projekti pigem sisuliselt. NB! Koostööpartner ei tee projektis kulusid ega saa toetust, kuid tema roll on projekti õnnestumiseks hädavajalik.
    – Koostööpartneri võimalikke kulusid ei saa lisada projekti kuludeks, sest neid ei hüvitata.
    – Tema panus on sisuline (nt nõuded, andmed, testimine, kasutuselevõtt).
    – Koostööpartneri kaasamine aitab tagada, et loodav lahendus on päriselt kasutatav ja rakendatav.
  • Taotleja kahe viimase majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 50 000 eurot.
  • Taotlejal peab olema digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument.

Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega

Millisteks arendusteks toetust saab?

Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad oma äriprotsesse automatiseerida ja panna erinevad tarkvarad omavahel automaatselt andmeid vahetama. Näiteks arendada lahendust, mis:

  • ühendab erinevad tarkvarad (nt ERP, CRM, e-pood)
  • automatiseerib käsitöö (nt andmete sisestamine, aruandlus)
  • võimaldab andmete automaatset liikumist ettevõtte ja tema partnerite vahel
  • loob tervikliku digitaalse protsessi (nt tellimusest arveni)

Projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

  • arendus võimaldab andmete turvalist ja standardiseeritud vahetamist
  • projekt sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust
  • arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel
  • projekti on kaasatud vähemalt üks partner või koostööpartner, kellega toimub andmevahetus
  • ettevõttel on olemas digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument

Kas arendus võib hõlmata ka andmevahetust riigiga?

Mõnel juhul saab ettevõtte süsteemide automatiseerimist laiendada ka andmevahetuseks riigiga. See võimaldab vähendada aruandlusega seotud käsitööd ja liikuda reaalajamajanduse lahenduste suunas. Siin on näited, millistes valdkondades ja milliste riigiasutustega on võimalik juba täna andmeid automaatselt vahetada: Avaliku sektori koostööpartnerid ja arendusvõimalused (pdf).

Eespool on toodud projekti sisulised nõuded lihtsas keeles. Täpsed tingimused leiad määrusest.

Toetatavad kulud ja kasutatavad riigiabi liigid

Toetust saab kasutada:

  • projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud ja projektiga seotud teenuste kulu
  • projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu (nt API-d, algoritmid või muud litsentsitud lahendused, mida kasutatakse arenduse osana, mitte ühe asutuse keskne tarkvara)
  • projekti tarbeks ettevõtte väliselt konsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu

Vähese tähtsusega abi (VTA) korral on abikõlblikud kulud ka:

  • projekti juhtimiseks makstav palk (sobib nii tööleping kui võlaõiguslik leping, mida maksustatakse samamoodi kui palk) ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist

  • Kuludeks, mis on tehtud enne taotluse esitamist EISile
    NB! Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile v.a digitaliseerimise strateegia koostamise kulu
  • Koostööpartneri kuludeks
  • Tarkvara ostmise või litsentsi tasu
  • Olemasoleva tarkvara versiooniuuenduseks
  • Põhivara (riistvara) ostmiseks või uuendamiseks
  • Käibemaksuks
  • Sularahas tasutud kuludeks
  • Pangagarantiideks, finants- ja pangakuludeks
  • Riigilõivuks
  • Lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kuludeks
  • Koolituskuludeks
  • Puhkusetasudeks ja haigushüvitisteks
  • Töötaja ja ametniku tervisekontrolli kuludeks
  • Teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevateks hüvitisteks
  • Kuludeks, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised

Toetuse määr käesoleva toetuse puhul on olenemata valitud riigiabiliigist 50%.

Toetus on riigiabi, mis tähendab, et projekti eelarvet koostades tuleb valida, millise riigiabi liigi alusel kulusid hüvitatakse.
Valida saab kahe liigi vahel:

  • Vähese tähtsusega abi (VTA) – kasutatav, kui ettevõttel on piisavalt VTA jääki (suurettevõte saab kasutada siin ainult VTAd)
  • Grupierandi (GE) alusel antav abi – võimalik GE artikli 29 (arendustegevused) või GE artikli 18 (nõustamine) alusel (suurettevõte GE alusel antavat abi  kasutada ei saa)
    Pane tähele: artikkel 29 kohaldub ainult protsessinnovatsiooni või organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevustele.

Valik sõltub sellest:

  • milliseid tegevusi ettevõte soovib rahastada
  • millised kulud on konkreetses riigiabi liigis abikõlblikud
  • kas ettevõttel on VTA jääki
    Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki
  • kas tegemist on väikese, keskmise või suurettevõttega

VTA ja GE ei välista üksteist – projekti sees võib kasutada mõlemat, kui kulud on tegevuste lõikes eristatavad.

Riigiabi liik Toetatavad tegevused Tingimused
Vähese tähtsusega abi (VTA)
Saab kasutada kõikide abikõlblike tegevuste hüvitamiseks.
Kui kogu toetus on VTA, siis kaudsed kulud moodustavad 7 % projekti otsesest kuludest.
1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palka, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu
6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu (kui ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist)
Sobib ka suurettevõtetele
GE art 29
Arendustegevused
1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
3) projektiga seotud turutingimustelt ostetud teenuste kulu
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu
Suurettevõte ei saa kasutada
GE art 18
Nõustamine
1) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu Suurettevõte ei saa kasutada

 

Mis minu ettevõttes muutub?

Automatiseeritud äriprotsessid

Suureneb tootlikkus

Kasvab lisandväärtus

Projekti etapid

Kohustuslik on projekti kaasata vähemalt üks partner või koostööpartner, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega.

Koostööpartner on taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner, st. kelle kulusid toetusest ei hüvitata.

Partner on projekti kaaselluviija, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil  ja kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne)
  • kui taotleja on riigihankekohuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt hindamismetoodikale:
Hindamismetoodika

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindes on järgmised:

30%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kulutõhusus
20%
taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat:

  • toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus
  • väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset
  • abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
  • projekti abikõlblikkuse perioodi

Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades 18 kuulist perioodi, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku või volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatud muutmistaotluse ning edastab selle projekti koordineerijale.

Muutmistaotluse vorm

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Projekti etapid

Kohustuslik on projekti kaasata vähemalt üks partner või koostööpartner, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega.

Koostööpartner on taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner, st. kelle kulusid toetusest ei hüvitata.

Partner on projekti kaaselluviija, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil  ja kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne)
  • kui taotleja on riigihankekohuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt hindamismetoodikale:
Hindamismetoodika

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindes on järgmised:

30%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kulutõhusus
20%
taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat:

  • toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus
  • väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset
  • abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
  • projekti abikõlblikkuse perioodi

Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades 18 kuulist perioodi, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku või volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatud muutmistaotluse ning edastab selle projekti koordineerijale.

Muutmistaotluse vorm

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Abiks taotlejale

Enne meie poole pöördumist tutvu palun toetuse tingimustega.
Juturoboti kiireks suhtluseks leiad lehe paremas allosas

Klienditeenindus
[email protected]
627 9700

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Määruse seletuskiri

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:

Uuri lähemalt

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
CybExer hakkab juhtima projekti, mis paneb Euroopa satelliitside turvalisuse küberrünnakute vastu proovile

Eesti küberturbeettevõte CybExer Technologies hakkab juhtima kümnest Euroopa ettevõttest koosnevat konsortsiumi, mille eesmärk on Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) sõlmitud lepingu raames arendada võimekust turvalise satelliitside testimiseks ja valideerimiseks. Tegevus on seotud Euroopa Liidu tulevase turvalise satelliitsidesüsteemiga IRIS².  Arendatav võimekus võimaldab kontrollitud keskkonnas hinnata, kuidas satelliitside peab vastu häiretele ja küberrünnakutele ning kuidas need mõjutavad kogu sideahelat. Nii saab nõrkusi leida ja riske maandada enne süsteemide kasutuselevõttu.  CybExeri juhitava konsortsiumi töö on osa ESA Low-LEO tegevustest, mille raames uuritakse ja arendatakse uusi valitsusasutustele mõeldud satelliitsideteenuseid ja nende kasutusviise.   Plaani kohaselt hakkab IRIS² põhikonstellatsiooni kuuluma 348 satelliiti ning selle 12-aastase kontsessioonilepingu väärtus on 15,6

Korea-Eesti toiduseminar
Kõik postitused
Korea impordib aastas enam kui 30 miljardi dollari eest toitu – kuidas saada jaole Eesti tootega?

Lõuna-Korea on üks maailma suuremaid imporditud toidu turge – ainuüksi 2025. aastal ulatus riigi toiduimport 36,6 miljardi dollarini. Eesti tootjatele tähendab see suurt võimalust, kuid ka tihedat konkurentsi, sest Korea tarbija ei otsi tingimata kõige odavamat toodet, vaid tahab kiiresti mõista, mille eest tasub rohkem maksta. Korea-Eesti toidutööstuse seminaril jagasid kohalikud ettevõtted ja turueksperdid Eesti tootjatele praktilisi soovitusi, kuidas sellele nõudlikule turule siseneda ja seal silma paista. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) väliskonsultantide osakonna juht Ege Devon tõi avasõnavõtus esile, et Eesti ja Lõuna-Korea vaheline koostöö on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Eesti toiduekspordi maht Koreasse kasvas aastatel 2023-2025 ligi 15%

Stargate Hydrogeni tootmine
Kõik postitused
Eesti vesinikufirma toob EISi kaasabil Euroopast 20,6 miljonit: Tallinna kerkib Euroopa mastaabis tootmine

Eesti vesinikutehnoloogia ettevõte Stargate Hydrogen saab Euroopa Innovatsioonifondist 20,6 miljonit eurot toetust, et kasvatada Tallinnas oma elektrolüüserite tootmisvõimekust. Tehase laiendus on jätkuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) poolt rahastatud üleeuroopalise tähtsusega projektile. Euroopa Innovatsioonifondi toetus võimaldab Stargate Hydrogenil laiendada etapiviisiliselt olemasolevat tootmist Tallinnas ning viia ettevõtte väljatöötatud tehnoloogia oluliselt suuremate tootmismahtudeni. Tootmise laiendamise tulemusel kasvab Stargate Hydrogeni elektrolüüserite komponentide tootmisvõimekus kuni 250 megavatini aastas, võimaldades ettevõttel tarnida seadmeid ka Euroopa suuremahulistele tööstuslikele vesinikuprojektidele. „Euroopa Innovatsioonifondi toetus on Stargate Hydrogeni jaoks oluline verstapost ja tugev tunnustus nii meie tehnoloogiale kui ka tootmisstrateegiale. Selle investeeringuga astume ettevõttena järgmisele tasemele ning pärast tootmise

Kogemuslood
Eesti filmiidu kaasas rahastuse unikaalse casting-platvormi arendamiseks

Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi iduettevõte IRIS Casting Ecosystem sai EISilt ligi 150 000 eurot rahastust, et arendada edasi automatiseeritud casting-töövoo platvormi. Filmiidu loob digitaalse ökosüsteemi näitlejate valiku läbiviimiseks ning toob ühele platvormile kokku töötama režissöörid, produtsendid, castingu režissöörid, näitlejad ja nende agendid. IRIS Casting Ecosystemi asutaja Ronja Kissa sõnul sündis platvormi idee otseselt tema enda professionaalsest vajadusest. „Olen näitlejate valiku ehk castingu protsessidega tegelenud ligi 20 aastat. Kui varem toimusid prooviesinemised peamiselt stuudios ning suhtlus näitleja ja castingu režissööri vahel oli vahetu, siis pandeemia viis suure osa protsessist väga kiiresti digitaalseks. Töö muutus küll paindlikumaks, kuid samal ajal ka oluliselt

Liina Vahtras
Kõik postitused
EISi juhatuse liikmest ja e-residentsuse juhist Liina Vahtrasest saab majandus- ja tööstusminister

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige ja e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras võttis vastu Eesti Vabariigi peaministri Kristen Michali ettepaneku asuda majandus- ja tööstusministri ametikohale. Sellega seoses lõpetab Vahtras alates tänasest oma töö EISis. E-residentsuse juhina alustas ta 2023. aasta juunis, EISi juhatuse liige sai temast 2025. aasta juulis. EISi juhatus arutab lähiajal, kuidas Vahtrase seniste ülesannete täitmist jätkata. Liina Vahtras on pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni, e-riigi arendamise ja iduvaldkonna taustaga tippjuht, kellel on enam kui 25 aasta pikkune avaliku ja erasektori töökogemus nii info- kui ka finantstehnoloogia vallast. Tal on e-riigi tehnoloogiate ja teenuste juhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech).