Vaata peasisu
Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

RTE - andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus

Toetame ettevõtteid uue äritarkvara loomisel või olemasolevate lahenduste edasiarendamisel, et andmeid saaks vahetada turvaliselt, ühtses vormingus ja reaalajas.
Arendus peab järgima reaalajamajanduse (RTE – real-time economy) põhimõtteid: andmed liiguvad automaatselt, selges vormis ning jõuavad õigel ajal õigete osapoolteni.

Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:

  1. Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga – taotlusvooru eelarve: 3 500 000 eurot
  2. Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita – taotlusvooru eelarve: 1 500 000 eurot

Toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve mahu täitumiseni.

Toetust tutvustav infotund toimus 26. märtsil 2026.

Toetuse infotunni esitlus (Pärja Bärg)

Toetuse infotunni esitlus (Kadrin Randpuu)

Seminari salvestus

KKK

Suurim toetus
150 000
Omafinantseering
50-75%
Kogu toetussumma
5 000 000
Staatus
Avatud

Korraga saab toetust taotleda ainult ühe RTE toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks!
Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus on üks määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine" alusel antavatest toetustest (§ 6 lg 1 p 3). Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud.
  • Projekti tegevustesse peab olema kaasatud koostööpartner või partner.
    • Koostööpartner on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime.
    • Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.

Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega.

 

Mille jaoks toetust saab?

Toetust saab kasutada andmepõhise aruandluslahenduse arendamiseks või olemasoleva tarkvara täiendamiseks, et see võimaldaks turvalist ja standardiseeritud andmevahetust ning vastaks reaalajamajanduse põhimõtetele.

Siin on näited, millistes valdkondades ja milliste riigiasutustega on võimalik juba täna andmeid automaatselt vahetada: Avaliku sektori koostööpartnerid ja arendusvõimalused (pdf). Need lahendused võimaldavad edastada ettevõtte andmeid riigile otse infosüsteemidest, vähendades käsitööd ja parandades andmete kvaliteeti.

Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:

  1. Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
    Projekti eesmärgiks peab olema riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine ja/või andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt.
  2. Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
    Projekti eesmärgiks peab olema laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. Arendatav tarkvaralahendus peab olema kasutatav mitme ettevõtte poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Seega ei saa arendus olla suunatud üksnes ühe ettevõtte vajaduste täitmiseks.

Arendus peab vastama järgmistele tingimustele:

  • Tarkvara arendus peab võimaldama turvalist andmevahetust. See tähendab, et süsteem saab saata, vastu võtta ja töödelda ajatempliga või muul viisil usaldusväärselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid X-tee või mõne muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu.
  • Kui on vaja töödelda isikuandmeid, siis peab olema inimesel võimalus anda selleks nõusolek. Alternatiivina peab tarkvara olema võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti andmenõusolekuteenusega, et inimene või ettevõte saaks oma andmete jagamist teiste infosüsteemidega hallata.
  • Tarkvara arendus peab vastama reaalajamajanduse põhimõtetele. See tähendab, et süsteem suudab vahetada struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas.
  • Arendus võib olla ka andmepõhise aruandluse terviklahendus. Sellisel juhul tugineb see andmepõhise aruandluse taksonoomiale ning katab kogu aruandlusprotsessi – alates andmete tekkimisest kuni nende esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele.
  • Andmepõhise aruandluse terviklahenduse arendusse peavad olema kaasatud koostööpartnerid. Nendeks on riigiasutus või kohalik omavalitsus koos oma asutusega ning vähemalt kolm testkasutajat kui aruandlusandmete esitajat. Erand: kui taotleja ise esitab andmeid ja ei kogu neid teistelt.
  • Muude tarkvaralahenduste puhul (mida punktid 4 ja 5 ei kata) peab arendusse olema kaasatud vähemalt üks partner ning tagatud vähemalt kolm testivat lõppkasutajat, kes ei ole projektis partnerid.

Toetatavad kulud ja toetuse määrad

Toetust saab kasutada:

  • projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud ja projektiga seotud teenuste kulu
  • projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu (nt API-d, algoritmid või muud litsentsitud lahendused, mida kasutatakse arenduse osana, mitte ühe asutuse keskne tarkvara)
  • projekti tarbeks ettevõtte väliselt konsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu

Vähese tähtsusega abi (VTA) korral on abikõlblikud kulud ka:

  • projekti juhtimiseks makstav palk (sobib nii tööleping kui võlaõiguslik leping, mida maksustatakse samamoodi kui palk) ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • turundustegevustega seotud kulud
  • digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist

  • Kuludeks, mis on tehtud enne taotluse esitamist EISile
    NB! Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile v.a digitaliseerimise strateegia koostamise kulu
  • Koostööpartneri kuludeks
  • Tarkvara ostmise või litsentsi tasu
  • Olemasoleva tarkvara versiooniuuenduseks
  • Põhivara (riistvara) ostmiseks või uuendamiseks
  • Käibemaksuks
  • Sularahas tasutud kuludeks
  • Pangagarantiideks, finants- ja pangakuludeks
  • Riigilõivuks
  • Lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kuludeks
  • Koolituskuludeks
  • Puhkusetasudeks ja haigushüvitisteks
  • Töötaja ja ametniku tervisekontrolli kuludeks
  • Teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevateks hüvitisteks
  • Kuludeks, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised

Toetuse määr sõltub valitud abi liigist, tegevusest ja ettevõtte suurusest.

Vähese tähtsusega abi (VTA) puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja VTA ei tohi viimase kolme aasta jooksul kokku olla rohkem kui 300 000 eurot. VTA jääki arvestatakse kontserni põhiselt. Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki

Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr sõltub ettevõtte suurusest ja valitud Riigiabi liigist:

  • art 25 (arendustegevused)
    Suurettevõte
    : kuni 25% toetatavatest kuludest
    Keskmise suurusega ettevõte: kuni 35%
    Väikeettevõte: kuni 45%
  • art 18 (nõustamine)
    Väike- ja keskmise suurusega ettevõte: kuni 50% toetatavatest kuludest
    Suurettevõtetele selle artikli alusel toetust ei anta

Juhul kui tegevust toetatakse nii üldise grupierandi kui ka VTA määruse alusel, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.

Mis minu organisatsioonis muutub?

Kasutusele võetud uus tarkvara

Suureneb tootlikkus

Kasvab lisandväärtus

Projekti etapid

Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.

Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:

  • Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
    Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
    Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime.
  • Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
  • Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
    Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
    Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
    – arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
    – kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
    – tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
    – valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
    – testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
    Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
  • taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav

Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.

Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:

  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita

Vaata selgitust järgnevast tabelist:

  Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga  Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita
Eesmärk  Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt.  Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. 
Seos riigiga  Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega.  Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. 
Peamised kasutajad  Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad).  Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. 
Andmevoog  Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel).  Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. 
RTE põhimõtted  Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu.  Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. 
Andmevahetus  X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid.  Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. 
Isikuandmed ja nõusolek  Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega.  Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. 
Kohustuslik partner  Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse.  Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). 
Kaasatavad ettevõtted  Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja.  Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. 
Lahenduse ulatus  Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust.  Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. 
Tulemus  Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile.  Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. 

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:

  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale.

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm (koostamisel)

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Projekti etapid

Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.

Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:

  • Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
    Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
    Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime.
  • Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
  • Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
    Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
    Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
    – arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
    – kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
    – tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
    – valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
    – testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
    Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
  • taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav

Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.

Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:

  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita

Vaata selgitust järgnevast tabelist:

  Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga  Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita
Eesmärk  Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt.  Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. 
Seos riigiga  Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega.  Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. 
Peamised kasutajad  Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad).  Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. 
Andmevoog  Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel).  Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. 
RTE põhimõtted  Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu.  Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. 
Andmevahetus  X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid.  Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. 
Isikuandmed ja nõusolek  Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega.  Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. 
Kohustuslik partner  Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse.  Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). 
Kaasatavad ettevõtted  Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja.  Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. 
Lahenduse ulatus  Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust.  Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. 
Tulemus  Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile.  Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. 

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:

  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
  • Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita

esita taotlus

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale.

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm (koostamisel)

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Abiks taotlejale

Klienditeenindus
[email protected]
627 9700

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Määruse seletuskiri

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:

Uuri lähemalt

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
Eesti bio- ja toiduinnovatsioon saab uue hoo: Metrosert ja TFTAK liitusid Euroopa Pilots4U võrgustikuga

Eesti ettevõtetel on nüüd lihtsam leida sobiv partner oma bio- ja toiduinnovatsiooni arendamiseks ja skaleerimiseks. TFTAK ja Metroserdi liitumine Euroopa Pilots4U võrgustikuga avab ligipääsu piloottehastele üle Euroopa ning aitab kiirendada ideede jõudmist tööstusliku tootmiseni. Eesti ettevõtete jaoks loob Metroserdi ja TFTAKi koostöö Pilots4U võrgustikus selge ja toimiva arendusteekonna. Kui TFTAKi tugevuseks on toidutehnoloogia ja toidu biotehnoloogia arendus – alates laborikatsetest kuni esmase tootearenduseni, siis Metroserdi peagi avatav piloottehas võimaldab võtta järgmise sammu ja viia protsessid tööstuslikesse tingimustesse, tootmismahu tonnidesse. Andres Maser, TFTAK-i ärisuhete juht: „TFTAK-i jaoks on Pilots4U platvormil osalemine oluline, sest nii saame kontakti rohkemate ettevõtetega, kes otsivad sobivat

Kogemuslood
Esimene samm kosmose suunas: teadus- ja haridusprojekt avab uksed uutele talentidele

Täna antakse start teadus- ja haridusprojekti „Eesti otsib estronauti“ 3. hooaja registreerimisele. EIS-i ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kolmandat korda korraldatava konkursi 10 parimat noort sõidavad septembris Portugali paraboollennule, kus nad saavad kogeda kaaluta olekut. „Eesti otsib estronauti“ konkursi eesmärk on äratada huvi teaduse, tehnoloogia ja kosmosevaldkonna vastu ning näidata noortele, et kosmosesektor on käegakatsutav karjäärivalik ka Eestis. Programmi raames läbivad osalejad intensiivse laagri, kus nad saavad teadmisi lisaks kosmosele ja füüsikale ka näiteks meeskonnatööst ja juhtimisest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul loob see algatus tugeva aluse Eesti tulevikutööstuse arenguks. „Töökoht kosmosevaldkonnas ei ole enam kauge ja kättesaamatu unistus. See

Kõik postitused
Viimasest korterelamute toetusvoorust saab riigi toel paremad elamistingimused üle 3200 pere

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) on edastanud rahastusotsused kõigile eelmise aasta voorust korterelamute rekonstrueerimistoetust taotlenud ühistutele. Taotlusvooru maht oli 80 miljonit eurot, kokku investeeritakse korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ligi 161 miljonit eurot, millega saab korda 154 maja ning endale paremad elamistingimused üle 3200 pere. „Riik on viimastel aastatel pannud kortermajade renoveerimisse rekordiliselt raha. Viimase kolme aastaga on selleks suunatud ligi 360 miljonit eurot, mille toel saab kodud korda ligi 40 000 inimest. See on umbes sama palju inimesi, kui elab Pärnus. Vajadus renoveerimise järele ei ole aga kuhugi kadunud, mistõttu on oluline, et korteriühistud saaksid vajalikku tuge ka edaspidi,“ ütles taristuminister

Kogemuslood
Eesti eksport Poola murdis miljardi piiri – ettevõtjate huvi kasvab

9. aprillil toimus välisministeeriumis Poola äriseminar, mis tõi kokku ettevõtjad, rahvusvahelised eksperdid ja diplomaadid, kes arutlesid turu eripärade üle, tutvustasid koostöövõimalusi ning jagasid oma kogemusi. Päeva avas välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik, kelle sõnul on Poola majandus maailmas suuruselt 20. ning Eesti jaoks aina olulisem turg. „Meie eksport Poola ületas esimest korda miljardi euro piiri ning Poola on nüüd meie jaoks olulisuselt kuues eksporditurg. Erinevalt paljudest teistest riikidest on kasv tulnud just kaupade ja tööstuse poolelt,“ ütles Ratnik. Saadikute vestlusringis osalesid Eesti suursaadik Poolas Miko Haljas ja Poola saatkonna asejuht Eestis Anna Pełka. Diplomaadid nõustusid, et kahepoolsed suhted on väga head.

Kogemuslood
ÄIO jõudis EISi toel laborist poeriiulile, koostöös tilk! brändiga valmis esimene tarbijatoode

Eesti biotehnoloogiaettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini, tuues koostöös loodusliku kosmeetikabrändiga tilk! turule oma esimese lõpptarbijale mõeldud kosmeetikatoote. Skin Booster Bio-Fermented Serum ÄIO RedOiliga näitab, kuidas rakendusuuringust ja koostisosa arendusest saab samm-sammult päris toode, mis jõuab müügile. ÄIO sai kosmeetika- ja keemiatööstusele mõeldud rasvade ja õlide arendamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmist miljoni euro suuruse toetuse. Toetus aitab ellu viia kolmeaastast teadus- ja arendusprojekti, mille kogumaht on 1,8 miljonit eurot ning mille eesmärk on arendada mikroobsel fermentatsioonil põhinevaid lipiide ja nende derivaate kosmeetika ning isikuhooldustoodete jaoks. EISi toetus aitas viia arenduse laborist turule ÄIO kosmeetikaarenduse juht Magdalena Kozioli