RTE - andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus
Toetame ettevõtteid uue äritarkvara loomisel või olemasolevate lahenduste edasiarendamisel, et andmeid saaks vahetada turvaliselt, ühtses vormingus ja reaalajas.
Arendus peab järgima reaalajamajanduse (RTE – real-time economy) põhimõtteid: andmed liiguvad automaatselt, selges vormis ning jõuavad õigel ajal õigete osapoolteni.
Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga – taotlusvooru eelarve: 3 500 000 eurot
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita – taotlusvooru eelarve: 1 500 000 eurot
Toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve mahu täitumiseni.
Toetust tutvustav infotund toimus 26. märtsil 2026.
Toetuse infotunni esitlus (Pärja Bärg)
Korraga saab toetust taotleda ainult ühe RTE toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks!
Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus on üks määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine" alusel antavatest toetustest (§ 6 lg 1 p 3). Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud.
- Projekti tegevustesse peab olema kaasatud koostööpartner või partner.
- Koostööpartner on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime.
- Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega.
Mille jaoks toetust saab?
Toetust saab kasutada andmepõhise aruandluslahenduse arendamiseks või olemasoleva tarkvara täiendamiseks, et see võimaldaks turvalist ja standardiseeritud andmevahetust ning vastaks reaalajamajanduse põhimõtetele.
Siin on näited, millistes valdkondades ja milliste riigiasutustega on võimalik juba täna andmeid automaatselt vahetada: Avaliku sektori koostööpartnerid ja arendusvõimalused (pdf). Need lahendused võimaldavad edastada ettevõtte andmeid riigile otse infosüsteemidest, vähendades käsitööd ja parandades andmete kvaliteeti.
Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
Projekti eesmärgiks peab olema riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine ja/või andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. - Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Projekti eesmärgiks peab olema laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. Arendatav tarkvaralahendus peab olema kasutatav mitme ettevõtte poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Seega ei saa arendus olla suunatud üksnes ühe ettevõtte vajaduste täitmiseks.
Arendus peab vastama järgmistele tingimustele:
- Tarkvara arendus peab võimaldama turvalist andmevahetust. See tähendab, et süsteem saab saata, vastu võtta ja töödelda ajatempliga või muul viisil usaldusväärselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid X-tee või mõne muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu.
- Kui on vaja töödelda isikuandmeid, siis peab olema inimesel võimalus anda selleks nõusolek. Alternatiivina peab tarkvara olema võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti andmenõusolekuteenusega, et inimene või ettevõte saaks oma andmete jagamist teiste infosüsteemidega hallata.
- Tarkvara arendus peab vastama reaalajamajanduse põhimõtetele. See tähendab, et süsteem suudab vahetada struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas.
- Arendus võib olla ka andmepõhise aruandluse terviklahendus. Sellisel juhul tugineb see andmepõhise aruandluse taksonoomiale ning katab kogu aruandlusprotsessi – alates andmete tekkimisest kuni nende esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele.
- Andmepõhise aruandluse terviklahenduse arendusse peavad olema kaasatud koostööpartnerid. Nendeks on riigiasutus või kohalik omavalitsus koos oma asutusega ning vähemalt kolm testkasutajat kui aruandlusandmete esitajat. Erand: kui taotleja ise esitab andmeid ja ei kogu neid teistelt.
- Muude tarkvaralahenduste puhul (mida punktid 4 ja 5 ei kata) peab arendusse olema kaasatud vähemalt üks partner ning tagatud vähemalt kolm testivat lõppkasutajat, kes ei ole projektis partnerid.
Toetatavad kulud ja toetuse määrad
Toetust saab kasutada:
- projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud ja projektiga seotud teenuste kulu
- projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu (nt API-d, algoritmid või muud litsentsitud lahendused, mida kasutatakse arenduse osana, mitte ühe asutuse keskne tarkvara)
- projekti tarbeks ettevõtte väliselt konsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu
Vähese tähtsusega abi (VTA) korral on abikõlblikud kulud ka:
- projekti juhtimiseks makstav palk (sobib nii tööleping kui võlaõiguslik leping, mida maksustatakse samamoodi kui palk) ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- turundustegevustega seotud kulud
- digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist
- Kuludeks, mis on tehtud enne taotluse esitamist EISile
NB! Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile v.a digitaliseerimise strateegia koostamise kulu - Koostööpartneri kuludeks
- Tarkvara ostmise või litsentsi tasu
- Olemasoleva tarkvara versiooniuuenduseks
- Põhivara (riistvara) ostmiseks või uuendamiseks
- Käibemaksuks
- Sularahas tasutud kuludeks
- Pangagarantiideks, finants- ja pangakuludeks
- Riigilõivuks
- Lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kuludeks
- Koolituskuludeks
- Puhkusetasudeks ja haigushüvitisteks
- Töötaja ja ametniku tervisekontrolli kuludeks
- Teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevateks hüvitisteks
- Kuludeks, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised
Toetuse määr sõltub valitud abi liigist, tegevusest ja ettevõtte suurusest.
Vähese tähtsusega abi (VTA) puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja VTA ei tohi viimase kolme aasta jooksul kokku olla rohkem kui 300 000 eurot. VTA jääki arvestatakse kontserni põhiselt. Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki
Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr sõltub ettevõtte suurusest ja valitud Riigiabi liigist:
- art 25 (arendustegevused)
Suurettevõte: kuni 25% toetatavatest kuludest
Keskmise suurusega ettevõte: kuni 35%
Väikeettevõte: kuni 45% - art 18 (nõustamine)
Väike- ja keskmise suurusega ettevõte: kuni 50% toetatavatest kuludest
Suurettevõtetele selle artikli alusel toetust ei anta
Juhul kui tegevust toetatakse nii üldise grupierandi kui ka VTA määruse alusel, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.
Mis minu organisatsioonis muutub?
Kasutusele võetud uus tarkvara
Suureneb tootlikkus
Kasvab lisandväärtus
Projekti etapid
Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.
Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:
- Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime. - Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
- Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
– arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
– kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
– tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
– valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
– testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:
Vajadusel lisa:
- kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
- Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
- kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool
- kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
- taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav
Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Vaata selgitust järgnevast tabelist:
| Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga | Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita | |
| Eesmärk | Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. | Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. |
| Seos riigiga | Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega. | Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. |
| Peamised kasutajad | Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad). | Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. |
| Andmevoog | Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel). | Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. |
| RTE põhimõtted | Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu. | Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. |
| Andmevahetus | X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid. | Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. |
| Isikuandmed ja nõusolek | Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega. | Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. |
| Kohustuslik partner | Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse. | Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). |
| Kaasatavad ettevõtted | Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja. | Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. |
| Lahenduse ulatus | Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust. | Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. |
| Tulemus | Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile. | Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. |
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale.
Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.
Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.
Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.
Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
- Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
- Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija
Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.
Aruande näidisvorm (koostamisel)
Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!
Projekti etapid
Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.
Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:
- Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime. - Partner on projekti kaaselluviija – nt äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse, andmevahetusplatvormi pakkuja või tarkvara arendaja. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
- Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
– arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
– kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
– tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
– valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
– testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:
Vajadusel lisa:
- kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
- Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
- kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool
- kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
- taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav
Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Vaata selgitust järgnevast tabelist:
| Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga | Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita | |
| Eesmärk | Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. | Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. |
| Seos riigiga | Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega. | Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. |
| Peamised kasutajad | Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad). | Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. |
| Andmevoog | Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel). | Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. |
| RTE põhimõtted | Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu. | Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. |
| Andmevahetus | X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid. | Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. |
| Isikuandmed ja nõusolek | Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega. | Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. |
| Kohustuslik partner | Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse. | Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). |
| Kaasatavad ettevõtted | Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja. | Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. |
| Lahenduse ulatus | Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust. | Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. |
| Tulemus | Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile. | Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. |
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale.
Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.
Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.
Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.
Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
- Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
- Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija
Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.
Aruande näidisvorm (koostamisel)
Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!
Abiks taotlejale
Klienditeenindus
[email protected]
627 9700
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
PARE konverentsil jagas enda isiklikku teekonda Eestis töötamisest Anakaren Cadena, töötajakogemuse ja koolituse ekspert, välistalent Mehhikost. Ta jagas avatult enda kogemust kultuurišokist ja sellega kaasnevatest tõusudest ja mõõnadest, avas uusi vaatenurki ja perspektiive, mida personaliekspertidena jälgida ning kutsus kõiki mõtisklema omaenda kogemuse üle valdkonna kujundajatena. Mõista nähtamatut pagasit, mida iga rahvusvaheline töötaja endaga kaasas kannab Meie personalivaldkonna inimestena näeme sageli vaid jäämäe tippu ehk inimese aktsenti, suhtlusstiili, tema vaikust või just ülevoolavat entusiasmi, tulemusi ja mõõdikuid. Aga me ei näe seda, mis jääb tegelikult pealispinna alla – nende kodust lahkumise leina, pidevat enese tõlkimise väsimust, hirmu, et neid mõistetakse valesti
Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida ettevõttes oli kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist. Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suurimale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu Miller ise LinkedIn-is postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele läks: „This is a sight we have longed to see for some
Mitmes Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) teenuses osalenud Eesti iduettevõte HotelBuddy Technology OÜ lõi möödunud aasta lõpus käed Prantsuse hotelligrupiga Accor, mis opereerib hotelle rohkem kui 110 riigis. „Arvestades, et Accoril on üle maailma ligi 6000 hotelli, on see meie jaoks lähiajal kindlasti oluline fookus. Samas ei unusta me ka oma seniseid kliente – täna töötame peamiselt sõltumatute hotellide ja väiksemate hotelligruppidega,“ räägib HotelBuddy tegevjuht Kadi Saadlo. HotelBuddy läbis edukalt Accori grupi turvatestimise. „Tegu ei olnud kindlasti lihtsa ega kiire protsessiga. Läbisime selle ühegi ettekirjutuseta, mis on meie teada üsna haruldane tulemus ning kinnitab meie lahenduse kõrget kvaliteeti ja turvalisust,“ sõnab Saadlo. HotelBuddy
Teisipäeval, 26. mail toimub Tallinnas neljandat korda rahvusvaheline Aafrika ärifoorum, mille eesmärk on tugevdada koostööd Eesti ja Aafrika ettevõtete ja organisatsioonide vahel ning luua uusi ärivõimalusi. „Kui on üks koht, kus Aafrika turgudest huvitatud Eesti ettevõtted peaksid kohal olema, siis on see Africa Business Forum,“ ütles Eesti suursaadik Keenias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis Daniel Schaer. Tema sõnul ei ole Aafrika enam kauge turg, millele mõelda kunagi tulevikus. „See on juba täna koht, kus toimub kiire kasv ja kus Eesti ettevõtetel on päris võimalus kaasa mängida,“ rõhutas Schaer. Ta lisas, et Aafrikas on esile kerkimas mitmed trendid, mis loovad uusi ärivõimalusi. „Kõige
19. mail avaldab maailmakuulus restoranigiid Michelin need Eesti restoranid, kes sel aastal giidi pääsevad. Nimekiri kuulutatakse välja juba viiendat korda ning taas selgub, milliseid Eesti restorane Michelin soovitab ning kes on restoranimaastikul teinud silmapaisvat tööd. „Michelini restoranigiid on tugevdanud viie aasta jooksul Eesti kui silmapaistva toidukultuuriga reisisihtkoha mainet ning aidanud restoranidel kasvatada väliskülastajate arvu ka madalhooajal, sest maailmas on hulgaliselt inimesi, kellele ainulaadsed kulinaarsed elamused on eraldi motivatsiooniks sihtkoha valikul,“ ütles Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toiduturismi teemajuht Helina Andruškevitšus. EIS sõlmis lepingu Micheliniga 2022. aasta veebruaris. See riiklik leping on eelduseks Eesti Michelini tunnustusega restoranide väljakuulutamisele igal aastal. Tärnirestorane