1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

Soolise aspektiga arvestamine on asjakohane, kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud inimestele ja sellel võib olla erinev mõju naistele ja meestele (näiteks ravimite väljatöötamisel). Kui erinev mõju on võimalik, siis tuleb tegevuste elluviimisel soolist mõõdet arvesse võtta ja projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse indeksisse.  

Lisainfo: https://etag.ee/tegevused/sooloime/sooline-dimensioon-teadustoos/ http://genderedinnovations.stanford.edu/researchers.html 

Projekt panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ka juhul, kui projekti tiimis jälgitakse soolise tasakaalu põhimõtet. 

Kui tegevuste elluviimisel ei ole vaja soolist mõõdet arvestada, kui projekti tiimis ei püüelda soolise tasakaalu poole või tegevustes muul moel soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ei tegeleta, siis projekt vastavasse näitajasse ei panusta.  

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

Kui projekti raames arendatav lahendus on suunatud riskirühmade (eakad, puudega inimesed jne) aitamisele, panustab see hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse. 

Hooliv ühiskond on tähelepanelik ja abivalmis. Siin on igaühel võimalus eneseteostuseks terve elukaare ulatuses ning tagatud on selleks vajalik tugivõrk. Töö-, pere- ja eraelu ühitamine on toetatud, ühiskondlikesse ja kultuurilistesse tegevustesse panustab igaüks sõltumata east ning inimeste heaolu on paranenud. Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha. 

3) ligipääsetavuse näitaja;

Kui projekti raames arendatav lahendus on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele, siis peab olema tagatud ka ligipääsetavus erivajadusega inimestele ja sellisel juhul projekt panustab ligipääsetavuse mõõdikusse. 

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;

Projekti tegevused toimuvad väljaspool Harjumaad

5) ressursitootlikkus

Saadud majanduslik tulu eurodes ühe kilogrammi materjali kohta.

Keskkonnaeesmärgid käesoleva määruse tähenduses on järgmised:
a) kliimamuutuste leevendamine;
b) kliimamuutustega kohanemine;
c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
d) üleminek ringmajandusele;
e) saastuse vältimine ja tõrje;
f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.

Keskkonnaeesmärkide oluline kahjustamine
1. Artikli 3 punkti b kohaldamisel, võttes arvesse majandustegevuses pakutavate toodete olelusringi ja teenuseid,
sealhulgas olemasolevatest olelusringi hindamistest saadud tõendeid, loetakse, et kõnealune majandustegevus kahjustab
oluliselt:
a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;
b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku
mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele;
c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab
i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või
ii) mereala head keskkonnaseisundit;
d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui
i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel
või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel
kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse
osas;
ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või
iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda;
e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist
suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või
f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus
i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või
ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.
2. Majandustegevuse hindamisel lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii majandustegevuse enda
keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul,
eelkõige arvestades nende toodete ja teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A);
2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka digireklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782);
9) büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused (jagu N 82), muu koolitus (jagu N 855), mujal liigitamata tervishoiualad (86909, välja arvatud füsioterapeutide tegevus, psühhoanalüütikute, psühholoogide ja psühhoterapeutide tegevus, kõneteraapia, toitumisõpetus, kaalujälgimisõpetus, töötervishoiualane teraapia);
10) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

Vahendamine on vahendaja, maakleri ja teise kaupleja tegevus, kes viib kokku müüja ja ostja, korraldab äritehinguid teise poole nimel, ning müümine oksjonite kaudu.