RTE - andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus
Toetame ettevõtteid uue äritarkvara loomisel või olemasolevate lahenduste edasiarendamisel, et andmeid saaks vahetada turvaliselt, ühtses vormingus ja reaalajas.
Arendus peab järgima reaalajamajanduse (RTE – real-time economy) põhimõtteid: andmed liiguvad automaatselt, selges vormis ning jõuavad õigel ajal õigete osapoolteni.
Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga – taotlusvooru eelarve: 3 500 000 eurot
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita – taotlusvooru eelarve: 1 500 000 eurot
Toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve mahu täitumiseni.
Toetust tutvustav infotund toimus 26. märtsil 2026.
Toetuse infotunni esitlus (Pärja Bärg)
Korraga saab toetust taotleda ainult ühe RTE toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks!
Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arenduse toetus on üks määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine" alusel antavatest toetustest (§ 6 lg 1 p 3). Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:
Kelle jaoks on toetus mõeldud?
- Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud.
- Projekti tegevustesse peab olema kaasatud koostööpartner või partner.
- Koostööpartner on riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime.
- Partner on projekti kaaselluviija – äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega.
Mille jaoks toetust saab?
Toetust saab kasutada andmepõhise aruandluslahenduse arendamiseks või olemasoleva tarkvara täiendamiseks, et see võimaldaks turvalist ja standardiseeritud andmevahetust ning vastaks reaalajamajanduse põhimõtetele.
Siin on näited, millistes valdkondades ja milliste riigiasutustega on võimalik juba täna andmeid automaatselt vahetada: Avaliku sektori koostööpartnerid ja arendusvõimalused (pdf). Need lahendused võimaldavad edastada ettevõtte andmeid riigile otse infosüsteemidest, vähendades käsitööd ja parandades andmete kvaliteeti.
Toetus jaguneb kaheks taotlusvooruks:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
Projekti eesmärgiks peab olema riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine ja/või andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. - Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Projekti eesmärgiks peab olema laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. Arendatav tarkvaralahendus peab olema kasutatav mitme ettevõtte poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Seega ei saa arendus olla suunatud üksnes ühe ettevõtte vajaduste täitmiseks.
Arendus peab vastama järgmistele tingimustele:
- Tarkvara arendus peab võimaldama turvalist andmevahetust. See tähendab, et süsteem saab saata, vastu võtta ja töödelda ajatempliga või muul viisil usaldusväärselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid X-tee või mõne muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu.
- Kui on vaja töödelda isikuandmeid, siis peab olema inimesel võimalus anda selleks nõusolek. Alternatiivina peab tarkvara olema võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti andmenõusolekuteenusega, et inimene või ettevõte saaks oma andmete jagamist teiste infosüsteemidega hallata.
- Tarkvara arendus peab vastama reaalajamajanduse põhimõtetele. See tähendab, et süsteem suudab vahetada struktureeritud, standardiseeritud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas.
- Arendus võib olla ka andmepõhise aruandluse terviklahendus. Sellisel juhul tugineb see andmepõhise aruandluse taksonoomiale ning katab kogu aruandlusprotsessi – alates andmete tekkimisest kuni nende esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele.
- Andmepõhise aruandluse terviklahenduse arendusse peavad olema kaasatud koostööpartnerid. Nendeks on riigiasutus või kohalik omavalitsus koos oma asutusega ning vähemalt kolm testkasutajat kui aruandlusandmete esitajat. Erand: kui taotleja ise esitab andmeid ja ei kogu neid teistelt.
- Muude tarkvaralahenduste puhul (mida punktid 4 ja 5 ei kata) peab arendusse olema kaasatud vähemalt üks partner ning tagatud vähemalt kolm testivat lõppkasutajat, kes ei ole projektis partnerid.
Toetatavad kulud ja toetuse määrad
Toetust saab kasutada:
- projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- turutingimustel ostetud ja projektiga seotud teenuste kulu
- projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu (nt API-d, algoritmid või muud litsentsitud lahendused, mida kasutatakse arenduse osana, mitte ühe asutuse keskne tarkvara)
- projekti tarbeks ettevõtte väliselt konsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu
Vähese tähtsusega abi (VTA) korral on abikõlblikud kulud ka:
- projekti juhtimiseks makstav palk (sobib nii tööleping kui võlaõiguslik leping, mida maksustatakse samamoodi kui palk) ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
- turundustegevustega seotud kulud
- Kuludeks, mis on tehtud enne taotluse esitamist EISile
NB! Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile v.a digitaliseerimise strateegia koostamise kulu - Koostööpartneri kuludeks
- Tarkvara ostmise või litsentsi tasu
- Olemasoleva tarkvara versiooniuuenduseks
- Põhivara (riistvara) ostmiseks või uuendamiseks
- Käibemaksuks
- Sularahas tasutud kuludeks
- Pangagarantiideks, finants- ja pangakuludeks
- Riigilõivuks
- Lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kuludeks
- Koolituskuludeks
- Puhkusetasudeks ja haigushüvitisteks
- Töötaja ja ametniku tervisekontrolli kuludeks
- Teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevateks hüvitisteks
- Kuludeks, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised
Toetuse määr sõltub valitud abi liigist, tegevusest ja ettevõtte suurusest.
Vähese tähtsusega abi (VTA) puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja VTA ei tohi viimase kolme aasta jooksul kokku olla rohkem kui 300 000 eurot. VTA jääki arvestatakse kontserni põhiselt. Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki
Üldise grupierandi määruse alusel antava toetuse määr sõltub ettevõtte suurusest ja valitud Riigiabi liigist:
- art 25 (arendustegevused)
Suurettevõte: kuni 25% toetatavatest kuludest
Keskmise suurusega ettevõte: kuni 35%
Väikeettevõte: kuni 45% - art 18 (nõustamine)
Väike- ja keskmise suurusega ettevõte: kuni 50% toetatavatest kuludest
Suurettevõtetele selle artikli alusel toetust ei anta
Juhul kui tegevust toetatakse nii üldise grupierandi kui ka VTA määruse alusel, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.
Mis minu organisatsioonis muutub?
Kasutusele võetud uus tarkvara
Suureneb tootlikkus
Kasvab lisandväärtus
Projekti etapid
Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.
Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:
- Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime. - Partner on projekti kaaselluviija – äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
- Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
– arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
– kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
– tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
– valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
– testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata. Kui taotleja on tarkvara arendaja, tuleb kaasata testkasutajad.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:
Vajadusel lisa:
- kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
- Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
- kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool. Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
- kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
- taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav
Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Vaata selgitust järgnevast tabelist:
| Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga | Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita | |
| Eesmärk | Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. | Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. |
| Seos riigiga | Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega. | Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. |
| Peamised kasutajad | Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad). | Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. |
| Andmevoog | Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel). | Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. |
| RTE põhimõtted | Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu. | Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. |
| Andmevahetus | X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid. | Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. |
| Isikuandmed ja nõusolek | Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega. | Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. |
| Kohustuslik partner | Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse. | Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). |
| Kaasatavad ettevõtted | Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja. | Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. |
| Lahenduse ulatus | Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust. | Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. |
| Tulemus | Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile. | Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. |
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale
Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.
Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.
Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.
Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
- Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
- Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija
Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-kirja teel.
Juhul kui on soov muuta projekti tegevusi, lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegu või projekti eelarvet, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-kirjaga.
Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.
Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!
Projekti etapid
Meetme üks keskseid põhimõtteid on see, et arendatavad lahendused oleksid praktiliselt rakendatavad ja looksid väärtust nii ettevõtjale kui ka avalikule sektorile. Seetõttu on tegemist koostööprojektidega, kus taotleja ei tegutse üksi, vaid koos vähemalt ühe avaliku sektori või ühe erasektori partneri ning mitme testkasutajaga.
Sõltuvalt projekti sisust (vaata Taotlusvooru valimine) peab kaasama:
- Koostööpartner – riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) või selle asutus
Koostööpartner on avaliku sektori organisatsioon, kes panustab projekti sisuliselt ning kelle süsteemide või teenustega lahendus praktikas seotakse. Avaliku sektori partner aitab tagada, et arendatav lahendus vastab tegelikule vajadusele, on kooskõlas riigi digiarhitektuuri põhimõtetega ning sobib liidestumiseks kesksete andmevahetuslahendustega (nt X tee, andmenõusolekuteenus).
Koostööpartneri kulud ei ole projektis abikõlblikud, kuid tema sisuline panus on projektis kohustuslik ja kriitiline. See aitab tagada loodava lahenduse tegeliku kasutus- ja rakendusvõime. - Partner on projekti kaaselluviija – äripartner, kelle süsteemiga liidestutakse. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.
- Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat ehk testkasutajat
Testkasutajad on ettevõtted või organisatsioonid, kes saavad arendatavat lahendust proovida juba projekti käigus. See on oluline, et lahendus ei jääks ühe ettevõtte spetsiifiliseks lahenduseks, vaid oleks skaleeritav ning reaalselt kasutatav ka teistes keskkondades.
Testkasutajate roll projektis hõlmab näiteks:
– arendatava tarkvara funktsionaalsuse testimist
– kasutusmugavuse ja töövoogude hindamist
– tagasiside andmist lahenduse parendamiseks
– valideerimist, kas lahendus töötab erinevates ettevõtetes/organisatsioonides
– testiraporti või tagasiside kokkuvõtte koostamist, mis annab sisendi lahenduse lõplikuks kujundamiseks
Juhul kui taotleja ise on aruandlusandmete esitaja ja eraldi andmeid teistelt ettevõtjatelt ei kogu, ei ole testkasutajaid vaja kaasata. Kui taotleja on tarkvara arendaja, tuleb kaasata testkasutajad.
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas. Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega
Valmista taotluse dokumendid eelnevalt EIS-i vormidel ette:
Vajadusel lisa:
- kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
- Kui taotleja või partner on riigihankekohustuslane, siis: Hankeplaani vorm
- kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool. Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
- kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil
- taotleja ning partneri bilanss ja kasumiaruanne taotlemisele eelnenud kvartali lõpu seisuga, v.a kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav
Tegevusi rahastatakse kahest erinevast eelarvest. Enne taotlema asumist, tuleb selgeks teha, milline taotlusvoor sobib arendusele kõige paremini. Hilisem muutmine on aja- ja töömahukas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Vaata selgitust järgnevast tabelist:
| Andmevahetuse tarkvara arendus KOOS avaliku sektoriga | Andmevahetuse tarkvara arendus ILMA avaliku sektorita | |
| Eesmärk | Riikliku aruandluse standardiseerimine ja automatiseerimine; andmete esitamine riigile reaalajas ja masinloetavalt. | Laia kasutatavusega äritarkvara loomine või edasiarendamine, mis toetab turvalist ja standardiseeritud andmevahetust. |
| Seos riigiga | Otseselt seotud riigiasutustele või KOV-idele andmete esitamisega. | Ei pea olema seotud riigiasutusele aruandluse esitamisega. |
| Peamised kasutajad | Ettevõtted (andmete esitajad) ja riigiasutused (andmete vastuvõtjad). | Erasektori ettevõtted või mitmed organisatsioonid. |
| Andmevoog | Peab hõlmama andmeid nende tekkest kuni esitamiseni riigile (täielik aruandluse elutsükkel). | Ei pea katma täielikku aruandluse elutsüklit; fookus laiematel äri- või tööprotsessidel. |
| RTE põhimõtted | Kohustuslik: süsteem peab toetama automaatset, õigeaegset ja käsitöövaba andmevoogu. | Kohustuslik: peab sisaldama vähemalt ühte reaalajamajanduse komponenti. |
| Andmevahetus | X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik; toetama standardiseeritud masinloetavaid andmeid. | Sama: X-tee või muu turvaline andmevahetusplatvorm on kohustuslik. |
| Isikuandmed ja nõusolek | Vajadusel kohustus tagada turvaline nõusoleku haldus või liidestumine RIA andmenõusolekuteenusega. | Samad nõuded, kui arendus töötleb isikuandmeid. |
| Kohustuslik partner | Vähemalt üks riigiasutus või KOV, kellele aruandlust esitatakse. | Vähemalt üks partner (võib olla ka erasektorist). |
| Kaasatavad ettevõtted | Vähemalt 3 aruandlusandmete testkasutajat või esitajat. Erand: kui taotleja on ise andmete esitaja, pole teisi vaja. | Vaja on vähemalt 3 testkasutajat, kes ei ole projektis partnerid. |
| Lahenduse ulatus | Peab olema taksonoomial põhinev ja toetama standardiseeritud aruandlust. | Peab olema mitme ettevõtte jaoks kasutatav, mitte ettevõttespetsiifiline. |
| Tulemus | Ühtne, läbipaistev ja automatiseeritud aruandluse ökosüsteem riigile. | Äritarkvara, mis parandab tööprotsesse, tõstab efektiivsust ja toetab reaalajamajandust. |
Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Sõltuvalt kas andmepõhist tarkvara tehakse koos avaliku sektoriga või ettevõtete vahel, tuleb valida e-toetuses õige taotlusvooru nimi:
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus koos avaliku sektoriga
- Andmepõhise aruandluse ja andmevahetuse tarkvara arendus ilma avaliku sektorita
Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt Hindamismetoodikale
Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.
Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.
Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.
Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.
Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.
Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:
- Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
- Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit
Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija
Projektiga seotud muudatused palume kooskõlastada e-kirja teel.
Juhul kui on soov muuta projekti tegevusi, lõppkuupäeva, aruannete esitamise tähtaegu või projekti eelarvet, palume esitada allkirjastatud muutmistaotlus e-kirjaga.
Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.
Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:
Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!
Abiks taotlejale
Enne meie poole pöördumist tutvu palun toetuse tingimustega.
Juturoboti kiireks suhtluseks leiad lehe paremas allosas
Klienditeenindus
[email protected]
627 9700
Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:
Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid
Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:
Uudised
Avasta rohkem
EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“
Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise
Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada
Targa Turunduse teine hooaeg sai võimsa avapaugu ning kutsume Sindki sellest osa saama. Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. See on suurepärane võimalus panna kirja oma „kastist välja“ mõtted, mis viiksid Eesti turunduse järgmisele tasemele. Parimad ideed saavad ka premeeritud: I koht – 4000 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus II koht – 1500 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus III koht – 750 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus Lisaks on eriauhinnad kaaskorraldajatelt. Näiteks premeerib Norstat
8. oktoobril kell 14–17 toimub teist aastat Tallinnas Kultuurikatla Õuetornis Work in Estonia ja PARE koostöös seminar, kus põhifookuseks on välistalendi kaasamine. Täpsema programmi ja esinejad avalikustame peagi! Sündmus on tasuta, kuid eeldab registreerimist Fienta keskkonnas. Kohtade arv on piiratud! Loe eelmise aasta seminari kohta SIIT.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab täna küberturbe taseme tõstmise toetuse taotlusvoorud neile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kellele hakkasid 2026. aasta küberturvalisuse seaduse muudatusega kehtima uued küberturvalisuse nõuded. Toetus on mõeldud just neile, kelle jaoks on nõuete täitmine uus kohustus. Toetuse kogumaht on 2,6 miljonit eurot ning kahes taotlusvoorus toimub taotlemine jooksvalt kuni eelarve täitumiseni. Tänavu jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatustega laienes Eestis nende ettevõtete ja organisatsioonide ring, kes peavad täitma kõrgendatud küberturvalisuse nõudeid. Toetuse eesmärk on aidata organisatsioonidel hinnata oma küberturbe taset, kavandada vajalikud arendused ning need ellu viia, vähendades samal ajal nõuete täitmisega kaasnevat finantskoormust. Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul ei