Vaata peasisu
Kaasrahastanud Euroopa Liit kaksilogo, (EST)

RTE - äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetus

Toetame ettevõtte äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist. Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes soovivad oma äriprotsesse automatiseerida ning panna erinevad süsteemid omavahel andmeid automaatselt vahetama. Toetuse abil saad arendada lahendusi, mis vähendavad käsitööd, kiirendavad protsesse ja võimaldavad andmetel liikuda reaalajas. Projekti arendusse peab olema kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner.

Pane tähele:
Taotlejal peab olema kehtiv digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument. Kui taotlejal puudub kehtiv digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument, saab selle koostada projekti elluviimise raames. Juhul kui projekti kuludesse on planeeritud digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, siis võib projekti abikõlblikkuse periood alata kui 3 kuud enne taotluse esitamist EISile.

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Vastavalt toetuse määrusele peatame taotluste vastuvõtmise hetkest, kui menetluses olevate taotluste taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda. RTE – äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetuse eelarve 1 500 000 oli seisuga 01.09.2026 täitunud. Sulgesime taotluste vastuvõtmise 04.09.2026 kell 16:00.

Menetluses olevaid taotlusi menetleme nende esitamise järjekorras. Juhime tähelepanu, et kuni 04.09.26 kella 16:00 esitatud taotlused ei pruugi kõik menetlusse jõuda. Taotlusi, mille rahastamiseks puudub rahaline kate, menetlusse ei võeta. Taotluste menetlemist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

Toetust tutvustav infotund toimus 26. märtsil 2026.

Toetuse infotunni esitlus (Pärja Bärg)

Toetuse infotunni esitlus (Kadrin Randpuu)

Seminari salvestus

Küsimused ja vastused

Suurim toetus
150 000
Omafinantseering
50%
Kogu toetussumma
1 500 000
Staatus
Suletud

Korraga saab toetust taotleda ainult ühe RTE toetuse (määruse tegevuse) elluviimiseks!
Äriprotsesside automatiseerimise ja andmevahetuse toetus on üks määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine" alusel antavatest toetustest (§ 6 lg 1 p 2). Vaata ka teisi reaalajamajanduse (RTE) toetuseid:

Kelle jaoks on toetus mõeldud?

  • Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud
  • Projekti tegevustesse peab olema kaasatud partner või koostööpartner.
  • Partner on Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel – näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partner ei ole ainult koostöö osapool, vaid ta teeb projektis reaalseid tegevusi ja kannab sellega seotud kulusid:
    – Partneri kulud tekivad projekti elluviimise käigus.
    – Partner katab oma kulude omafinantseeringu osa
    – Partneri kulud tuleb näidata projekti eelarves
  • Koostööpartner on avaliku sektori osapool – riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, kes panustab projekti pigem sisuliselt. NB! Koostööpartner ei tee projektis kulusid ega saa toetust, kuid tema roll on projekti õnnestumiseks hädavajalik.
    – Koostööpartneri võimalikke kulusid ei saa lisada projekti kuludeks, sest neid ei hüvitata.
    – Tema panus on sisuline (nt nõuded, andmed, testimine, kasutuselevõtt).
    – Koostööpartneri kaasamine aitab tagada, et loodav lahendus on päriselt kasutatav ja rakendatav.
  • Taotleja kahe viimase majandusaasta keskmine müügitulu on vähemalt 50 000 eurot.
  • Taotlejal peab olema digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument.

Toetust ei anta projektidele, mis on seotud järgmiste majandustegevuste või valdkondadega

Millisteks arendusteks toetust saab?

Toetus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad oma äriprotsesse automatiseerida ja panna erinevad tarkvarad omavahel automaatselt andmeid vahetama. Näiteks arendada lahendust, mis:

  • ühendab erinevad tarkvarad (nt ERP, CRM, e-pood)
  • automatiseerib käsitöö (nt andmete sisestamine, aruandlus)
  • võimaldab andmete automaatset liikumist ettevõtte ja tema partnerite vahel
  • loob tervikliku digitaalse protsessi (nt tellimusest arveni)

Projekt peab vastama järgmistele tingimustele:

  • arendus võimaldab andmete turvalist ja standardiseeritud vahetamist
  • projekt sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust
  • arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel
  • projekti on kaasatud vähemalt üks partner või koostööpartner, kellega toimub andmevahetus
  • ettevõttel on olemas digitaliseerimise strateegia või samaväärne dokument

Kas arendus võib hõlmata ka andmevahetust riigiga?

Mõnel juhul saab ettevõtte süsteemide automatiseerimist laiendada ka andmevahetuseks riigiga. See võimaldab vähendada aruandlusega seotud käsitööd ja liikuda reaalajamajanduse lahenduste suunas. Siin on näited, millistes valdkondades ja milliste riigiasutustega on võimalik juba täna andmeid automaatselt vahetada: Avaliku sektori koostööpartnerid ja arendusvõimalused (pdf).

Eespool on toodud projekti sisulised nõuded lihtsas keeles. Täpsed tingimused leiad määrusest.

Toetatavad kulud ja kasutatavad riigiabi liigid

Toetust saab kasutada:

  • projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • turutingimustel ostetud ja projektiga seotud teenuste kulu
  • projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu (nt API-d, algoritmid või muud litsentsitud lahendused, mida kasutatakse arenduse osana, mitte ühe asutuse keskne tarkvara)
  • projekti tarbeks ettevõtte väliselt konsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu

Vähese tähtsusega abi (VTA) korral on abikõlblikud kulud ka:

  • projekti juhtimiseks makstav palk (sobib nii tööleping kui võlaõiguslik leping, mida maksustatakse samamoodi kui palk) ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
  • digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist

  • Kuludeks, mis on tehtud enne taotluse esitamist EISile
    NB! Toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist EIS-ile v.a digitaliseerimise strateegia koostamise kulu
  • Koostööpartneri kuludeks
  • Tarkvara ostmise või litsentsi tasu
  • Olemasoleva tarkvara versiooniuuenduseks
  • Põhivara (riistvara) ostmiseks või uuendamiseks
  • Käibemaksuks
  • Sularahas tasutud kuludeks
  • Pangagarantiideks, finants- ja pangakuludeks
  • Riigilõivuks
  • Lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kuludeks
  • Koolituskuludeks
  • Puhkusetasudeks ja haigushüvitisteks
  • Töötaja ja ametniku tervisekontrolli kuludeks
  • Teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevateks hüvitisteks
  • Kuludeks, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised

Toetuse määr käesoleva toetuse puhul on olenemata valitud riigiabiliigist 50%.

Toetus on riigiabi, mis tähendab, et projekti eelarvet koostades tuleb valida, millise riigiabi liigi alusel kulusid hüvitatakse.
Valida saab kahe liigi vahel:

  • Vähese tähtsusega abi (VTA) – kasutatav, kui ettevõttel on piisavalt VTA jääki (suurettevõte saab kasutada siin ainult VTAd)
  • Grupierandi (GE) alusel antav abi – võimalik GE artikli 29 (arendustegevused) või GE artikli 18 (nõustamine) alusel (suurettevõte GE alusel antavat abi  kasutada ei saa)
    Pane tähele: artikkel 29 kohaldub ainult protsessinnovatsiooni või organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevustele.

Valik sõltub sellest:

  • milliseid tegevusi ettevõte soovib rahastada
  • millised kulud on konkreetses riigiabi liigis abikõlblikud
  • kas ettevõttel on VTA jääki
    Kontrolli oma ettevõtte VTA jääki
  • kas tegemist on väikese, keskmise või suurettevõttega

VTA ja GE ei välista üksteist – projekti sees võib kasutada mõlemat, kui kulud on tegevuste lõikes eristatavad.

Riigiabi liik Toetatavad tegevused Tingimused
Vähese tähtsusega abi (VTA)
Saab kasutada kõikide abikõlblike tegevuste hüvitamiseks.
Kui kogu toetus on VTA, siis kaudsed kulud moodustavad 7 % projekti otsesest kuludest.
1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palka, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu
6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu (kui ei ole tekkinud varem kui 3 kuud enne taotluse esitamist)
Sobib ka suurettevõtetele
GE art 29
Arendustegevused
1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed
3) projektiga seotud turutingimustelt ostetud teenuste kulu
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu
Suurettevõte ei saa kasutada
GE art 18
Nõustamine
1) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu Suurettevõte ei saa kasutada

 

Mis minu ettevõttes muutub?

Automatiseeritud äriprotsessid

Suureneb tootlikkus

Kasvab lisandväärtus

Projekti etapid

Kohustuslik on projekti kaasata vähemalt üks partner või koostööpartner, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega.

Koostööpartner on taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner, st. kelle kulusid toetusest ei hüvitata.

Partner on projekti kaaselluviija, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil  ja kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne)
  • kui taotleja on riigihankekohuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt hindamismetoodikale:
Hindamismetoodika

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindes on järgmised:

30%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kulutõhusus
20%
taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat:

  • toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus
  • väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset
  • abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
  • projekti abikõlblikkuse perioodi

Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades 18 kuulist perioodi, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku või volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatud muutmistaotluse ning edastab selle projekti koordineerijale.

Muutmistaotluse vorm

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Projekti etapid

Kohustuslik on projekti kaasata vähemalt üks partner või koostööpartner, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega.

Koostööpartner on taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner, st. kelle kulusid toetusest ei hüvitata.

Partner on projekti kaaselluviija, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Näiteks äripartner, kellega luuakse süsteemide vaheline automaatne andmevahetus või tarkvarade integratsioon. Partneril tekivad projekti elluviimise käigus kulud ning partner katab omafinantseeringu. Partneri kulud kajastatakse projekti eelarve vormil.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.
Soovitame eelnevalt tutvuda taotlusvormi näidisega

Valmista taotluse dokumendid eelnevalt ette:

Vajadusel lisa:

  • kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleja esindusõiguslik isik, siis volikiri: Volikirja näidis
  • kui taotleja kuulub kontserni ja kontserni andmed ei ole äriregistris kuvatud, siis: Kontserni liikmete skeem EISi vormil  ja kontserni konsolideeritud majandusnäitajad (töötajate arv, bilanss ja kasumiaruanne)
  • kui taotleja on riigihankekohuslane, siis: Hankeplaani vorm
  • kui taotleja ei ole riighankekohuslane, siis taotlemise hetkel ei ole hinnapakkumiste esitamine kohustuslik, kuid kui taotleja juba taotlemise hetkel viib läbi ostumenetlust alates 20 000 eurost, siis tuleb lähtuda ostumenetluse läbiviimise juhendist, mille leiad “Projekti elluviimine” osast allpool

Toetuse taotlemine on lõppenud.

Taotlus täidetakse ja esitatakse struktuurifondide e-toetuse keskkonnas:

ESITA TAOTLUS

Videojuhis e-toetuste keskkonnaga tutvumiseks

Kõigepealt kontrollime, kas taotlus vastab nõuetele. Kõiki nõuetele vastavaid taotlusi hindab EISi juurde moodustatud ettevõtluse ja ekspordi valdkonna hindamiskomisjon vastavalt hindamismetoodikale:
Hindamismetoodika

Soovitame hindamismetoodika enne taotluse koostamist läbi vaadata, et projektis oleksid kõik hinnatavad aspektid korrektselt kajastatud.

Taotlus rahuldatakse, kui see saab hindamisel koondhindeks vähemalt 2,50 ja kriteeriumide 1-5 hinne on vähemalt 2,00.

Taotluse kohta tehtud otsuse saadame äriregistris registreeritud taotleja e-posti aadressile.

Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindes on järgmised:

30%
projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
20%
projekti põhjendatus
20%
projekti kulutõhusus
20%
taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia
10%
projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega

Projekti elluviimise aeg on kuni 18 kuud.

Projekte rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondi vahenditest (rahastusperiood 2021-2027) ja seetõttu tekib toetuse saajal kohustus teavitada avalikkust toetuse saamisest ning kasutamisest. Kohustus teavitada projektist ja selle tegevustest algab hetkel, mil tehakse projekti toetuse otsus.

Teavitamise juhend ja logod

Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, on hinnapakkumiste võtmine kohustuslik alates 20 000 eurost järgmiselt:

  • Kui ostu abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (kuni 99 999,99 eurot) tuleb korraldada ostumenetlus
  • Kui ostu abikõlblik eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus viia läbi riigihangete registris (RHR), järgi juhendit

Ostumenetluse läbiviimise juhis, kui toetuse saaja ei ole hankija

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu ja kui muudetakse vähemalt ühte järgnevat:

  • toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus
  • väljund- või tulemusnäitajat või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset
  • abikõlblike kulude või toetuse summat või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest
  • projekti abikõlblikkuse perioodi

Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades 18 kuulist perioodi, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.

Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku või volitatud isiku poolt digitaalselt allkirjastatud muutmistaotluse ning edastab selle projekti koordineerijale.

Muutmistaotluse vorm

Projekti tegevuste kohta tuleb esitada aruanne iga kolme kuni kuue kuu järel (valiku saab teha taotlusvormil ja aruande esitamise tähtajad lisame otsusesse).
Toetus makstakse välja peale aruande perioodil tehtud tegevuste elluviimist ja kulude tasumist.
Toetust ei saa kasutada ettemaksu tegemiseks.

Aruande näidisvorm

Esita projektiga seonduv aruanded ja väljamaksetaotlused struktuurifondide e-toetuse keskkonna kaudu:

esita aruanne

Jooksvate küsimuste tekkimisel oleme alati toeks!

Abiks taotlejale

Enne meie poole pöördumist tutvu palun toetuse tingimustega.
Juturoboti kiireks suhtluseks leiad lehe paremas allosas

Klienditeenindus
[email protected]
627 9700

Loe toetuse tingimuste kohta lähemalt toetuse määrusest:

Toetuse määrus

Määruse seletuskiri

Muud läbivad perioodi 2021-2027 õigusaktid ja juhendid

Avasta, milliseid projekte ja mis mahus oleme aastate jooksul toetanud:

Uuri lähemalt

Uudised
Fotod: Eesti meretööstus otsib rahvusvaheliselt messilt uusi koostööpartnereid

EAS viib kaheksa ettevõtet Eesti ühisstendiga meretööstuse messile SMM 2022, mis toimub 6.-9. septembrini Hamburgis. SMM mess on maailma juhtiv merendussektori mess, kus sel aastal osalevad ca 2000 eksponenti ja üle 40 000 külastaja enam kui 100 riigist. „Messi mastaabist annab aimu see, et see toimub kokku ligi 90 000 ruutmeetril, mis on kümme korda suurem kui Pirita teel asuv Eesti Näituste messikeskus,“ näitlikustas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns. Tänavu on fookuses merenduses toimuv üleminek rohelisele energiale, digitaliseerimine ja kliimamuutused. „See on ülihea võimalus Eesti ettevõtetele tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“

Kogemuslood
EIS toetab 1,8 miljoni euroga FPV drooni häirekindla sidesüsteemi arendust

Rantelon OÜ arendab koos Artec Design OÜ ja Sirius Microwave OÜ-ga mikrolainetel töötavat FPV (First Person View ehk piloodivaatega) drooni juht- ja raadiosidesüsteemi. Projekti kogumaksumus on 2 470 388 eurot, millest 1 850 805 eurot (75 protsenti) tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu. Arenduse eesmärk on luua senisest segamiskindlam ja kompaktsem juht- ja raadiosidesüsteem, mis edastab juht- ja videosignaali kõrgematel sagedustel ning peab vastu ka elektroonilise sõjapidamise tingimustes. Projekti käigus valmivad drooni paigaldatav kõik-ühes juht- ja raadiosidemoodul ning operaatori poolel kasutatav sagedusmuundur. Töö tulemusena peab valmima töötav prototüüp, mis on katsetatud sihtkeskkonnale lähedastes tingimustes ja jõuab tehnoloogilise

Kogemuslood
Cybernetica alustas ESA Minerva projekti kolmandat etappi, et viia küberturvalisus otse kosmosesõiduki pardale

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Kogemuslood
Kirjuta julgelt, mõtle suurelt – arvamuskonkursi Tark Turundus teine hooaeg läks käima!

Targa Turunduse teine hooaeg sai võimsa avapaugu ning kutsume Sindki sellest osa saama. Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, EISi, Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. See on suurepärane võimalus panna kirja oma „kastist välja“ mõtted, mis viiksid Eesti turunduse järgmisele tasemele. Parimad ideed saavad ka premeeritud: I koht – 4000 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus II koht – 1500 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus III koht – 750 eurot + Bestmarketing.ee 12 kuu lugemisõigus Lisaks on eriauhinnad kaaskorraldajatelt. Näiteks premeerib Norstat

Seminar
Kõik postitused
Seminar välistalendi kaasamisest 8. oktoobril

8. oktoobril kell 14–17 toimub teist aastat Tallinnas Kultuurikatla Õuetornis Work in Estonia ja PARE koostöös seminar, kus põhifookuseks on välistalendi kaasamine. Täpsema programmi ja esinejad avalikustame peagi! Sündmus on tasuta, kuid eeldab registreerimist Fienta keskkonnas. Kohtade arv on piiratud! Loe eelmise aasta seminari kohta SIIT.

Küberturvalisus
Kõik postitused
Ettevõtjad saavad tänasest taotleda küberturbe taseme tõstmise toetust 

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab täna küberturbe taseme tõstmise toetuse taotlusvoorud neile ettevõtetele ja organisatsioonidele, kellele hakkasid 2026. aasta küberturvalisuse seaduse muudatusega kehtima uued küberturvalisuse nõuded. Toetus on mõeldud just neile, kelle jaoks on nõuete täitmine uus kohustus. Toetuse kogumaht on 2,6 miljonit eurot ning kahes taotlusvoorus toimub taotlemine jooksvalt kuni eelarve täitumiseni.  Tänavu jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatustega laienes Eestis nende ettevõtete ja organisatsioonide ring, kes peavad täitma kõrgendatud küberturvalisuse nõudeid. Toetuse eesmärk on aidata organisatsioonidel hinnata oma küberturbe taset, kavandada vajalikud arendused ning need ellu viia, vähendades samal ajal nõuete täitmisega kaasnevat finantskoormust.  Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul ei