Anname hoogu Eesti majandusele!

Valgamaal Tsirguliinas ehitatava esimeses etapis 100 MW / 200 MWh võimsusega Zirgu BESS akuelektrijaamast saab esimene nii suur akuelektrijaam, mille võtmekomponendid on valmistatud Euroopas.  Zirgu BESS OÜ projekti arendusettevõtte juhatuse liikme Mart Moora sõnul on Tsirguliina akuelektrijaamale pandud kõrged ootused kogu Eesti elektrivõrgu turvalisuse ja töökindluse tagamisel ning akude tarnelepingu kiire sõlmimine toob lähemale selle päeva, mil riigi põhivõrk saab juurde ühe olulise tugisamba. “Tegemist on suuremahulise, black start võimekusega elektrijaamaga, mille abil on võimalik näiteks ulatusliku katkestuse korral oluline osa elektrivõrgust taaskäivitada,” kirjeldas Moora.  Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tarnib Zirgu BESS akuelektrijaama jaoks akud Lõuna-Korea tehnoloogiahiid LG Energy Solution.  Inverterid tulevad Hispaaniast Power Electronicsi poolt ja akud LG Energy Solutioni Poolas paiknevast akutehasest.   “LG Energy Solution on osutunud

Tark Turundus on Best Marketingi, La Ecwadori, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Omnicom Media, Norstati ja ROI arvamuskonkurss, mille eesmärk on edendada Eesti turunduskogukonna sisulist arutelu ning ellu äratada ideed, mis aitaksid valdkonnal ja ettevõtetel kasvada. Tutvu konkursi TÄHTAEGADE ja REGLEMENDIGA. TÄHTAJAD 1. Tööde vastuvõtu algus: 31.08.2026 2. Tööde esitamise tähtaeg: 30.10.2026 (k.a)* 3. Finalistide väljakuulutamine: 11.11.2026 4. Võitjate väljakuulutamine: 01.12.2026 * Ära jäta kirjutamist viimasele minutile! Kuna avaldame tööd jooksvalt, siis mida varem oma loo meile esitad, seda rohkem see tähelepanu saab. REGLEMENT 1. Konkursi periood: 31.08–01.12.2026 2. Konkursi korraldaja: Best Marketing (Äripäev AS) 3. Konkursi kaaskorraldajad: Agentuur La

Vabariigi Valitsus tegi põhimõttelise otsuse viia riigi eluasemevaldkonna teenused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusse (KIK). Eesti eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb ette, et korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused ning teadlikkuse suurendamise tegevused liiguvad KIKi. Samuti hakkab KIK vedama elamufondi uuendamise ja energiatõhususega seotud arendus- ning pilootprojekte. KIKi tegevjuhi Andrus Treieri sõnul aitab muudatus siduda kodude renoveerimise, energiatõhususe ja elukeskkonna teemad senisest terviklikumaks paketiks muude elukeskkonnaga seotud teenustega, mida KIK pakub, nagu näiteks jäätme- ja ringmajanduse lahendused, kaugkütte ja veesüsteemide investeeringud ning laadimistaristu toetused. „Nende teenuste lisandumine KIKi aitab tulevikus korteriühistutele, omavalitsustele ja teistele osapooltele pakkuda

1.–2. juunil viibis välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta avas Eesti saatkonna uuenenud ruumid ja sinna juurde kuuluva ettevõtluskeskuse. Asekantslerit saatis visiidil Eesti äridelegatsioon. Asekantsler Ratniku sõnul on Eesti ja Taani on lähedased liitlased, kellel on ühine vaade kõigile olulisematele välis- ja julgeolekupoliitilistele väljakutsetele.  „Selle kõrval ühendavad meie riike aga ka ajaloolised- ja kultuurisidemed, koostöö küber-, kaitse- ja haridusvaldkonnas ning üha kasvavalt majandussfääris,“ ütles asekantsler Ratnik. „Eesti ettevõtluskeskuse avamine Kopenhaagenis võimaldab kahe riigi majandussuhteid veelgi tugevdada, pakkudes Eesti ettevõtetele paiga enda tutvustamiseks ja ärikohtumiste korraldamiseks.“ Kopenhaagenis avatud ettevõtluskeskus on kaheksas omataoline. Varem on

Eesti tööstus seisab korraga mitme survepunkti ristumiskohas: ebakindel majanduskeskkond, süvenev tööjõupuudus, kiire tehnoloogiline areng ja vajadus tõsta ettevõtete ambitsioonitaset. Konverents, mis keskendus meie tööstuse konkurentsivõimele ja innovatsioonivõime kasvatamisele, tõi need teemad teravalt fookusesse. Inseneeria populariseerimine ja regionaalareng: tulevik algab inimestest Avasõnades rõhutas Sigrid Rajalo, et Eesti tööstuse areng algab haridusest. Inseneeria populariseerimine ja noorte kaasamine praktilistesse projektidesse juba õpingute ajal on kriitilise tähtsusega, et tagada järelkasv ja tehnoloogiline võimekus. Maido Nõlvak tõi regionaalarengu vaatenurga: tugevad kogukonnad, kohalik identiteet ja noorte ettevõtlikkus on võtmetegurid, mis hoiavad maapiirkonnad elujõulisena ning loovad pinnase uute tööstusettevõtete tekkeks. Konkurentsivõime alus: juhtimiskvaliteet, õppimisvõime ja oskused Martti