Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Scroll down
Kuidas saame sind aidata?
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
91 mln €
fookusvaldkondi toetatud
200+
toetatud projekti
40 tuh €
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonna digilahendused igas eluvaldkonnas eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Regionaal- ja põllumajandusminister alustas koos Eesti toidu- ja joogiettevõtetega India visiiti. Minister Piret Hartman tutvustab koos äridelegatsiooniga Indiale Eesti toidu- ja joogisektorit. Visiidi eesmärk on suurendada Eesti ekspordivõimalusi Indiasse. Visiidi algatajateks on Eesti ettevõtjad, kes näevad Indiaga kaubavahetuses suurt potentsiaali ning on huvitatud oma turu laiendamisest. Samas on Eesti toidutööstusettevõtetel pakkuda kvaliteetset toodangut, sest nii nagu paljud teised riigid, on ka India üha rohkem huvitatud kestlikkust ning puhtast toidutootmisest. „Eesti ekspordib juba praegu Indiasse juustu, ent potentsiaali on ka teiste piimatoodete, teravilja, jookide ja taimsete toodete aga ka põllumajandustehnoloogia ekspordiks. Vahetu suhtlus ja näost näkku kohtumised loovad eeldused ning usalduse
Kultuurikatlas toimunud Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents avas arutelu maa-aluste taristute võimaluste üle. Maa-alune taristu pakub uusi lahendusi Eesti majanduslike ja julgeoleku väljakutsete lahendamiseks. Konverents tõi esile maa-aluste lahenduste potentsiaali tõhusamaks maapõueressursside kasutamiseks, keskkonnasäästlikuks arenguks ning riigi julgeoleku tugevdamiseks. Konverentsi „Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti“ avas president Kersti Kaljulaid, kes rõhutas taastuvenergia arendamise vajadust ja maa-aluse taristu potentsiaali energiatootmise ja -salvestamise väljakutsete lahendamiseks. Konverentsil käsitleti põhjalikult maa-aluse taristu rolli elanikkonnakaitses ja energiajulgeolekus. Volodymyr Kudrytskyi, endine Ukraina elektrivõrgu operaatori Ukrenergo juht, jagas kogemusi energiasüsteemi vastupidavuse tagamisest sõjaoludes. Ta tõi esile hajutatud energiainfrastruktuuri eelised, mis on aidanud Ukrainal rünnakute tingimustes
Septembris toimus EISi korraldatud toidu- ja joogisektori ettevõtete ärimissioon Saudi-Araabiasse, millest võttis osa ka edukas snäkitootja Balsnack. Nüüd on ettevõte selle tulemusena jõudnud mitme uue lepinguni. Varasemalt on Balsnack leidnud Saudi-Araabias partneri Gulfoodi messilt, kellega koostöö on toiminud juba üle aasta. Balsnack alustas Saudi Araabia turul koostööd rohkem kui aasta tagasi ettevõttega Bin Dawood Holding Co., mis haldab Danube kaupluste ketti. Selle koostöö algus ulatus Gulfood messile, kus Balsnack leidis oma esimese partneri. „Oleme müünud neile juba neli konteinerit Grand Chips kartulivahvleid ja uus tellimus läheb välja veel selle aasta detsembris,“ ütles Balsnacki ekspordijuht Marko Utsar. Septembris toimunud Saudi Araabia
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite programm, mis aitab Eesti ettevõtetel jõuda innovatsiooni tipptasemele, on alustanud oma teist hooaega. Sel hooajal on programmis osalemas kümme ambitsioonikat ettevõtet, kes soovivad arendada tulevikukindlaid strateegiaid ja tugevamat innovatsioonikultuuri. Esimene kohtumine toimus Laulasmaal LaSpa konverentsikeskuses kahepäevase avaürituse raames, kus alustati tööga rahvusvaheliste tippmentorite ja koolitajate juhendamisel. Mis on Tippinnovaatorite programm ja miks see on oluline? EIS-i juhtimisel ellu kutsutud Tippinnovaatorite programm on Eestis ainulaadne. See on üles ehitatud nii, et ettevõtted saaksid süstemaatilist ja praktilist tuge oma innovatsiooniprotsesside loomiseks ja juhtimiseks. Programmi raames läbivad osalejad intensiivse 8-kuulise koolitusperioodi, millele järgneb 6-kuuline järelprogramm. See ülesehitus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) kutsub teid osa saama Eesti esimesest maa-aluse innovatsiooni konverentsist, mis toimub 21. novembril. Koostöös turuosalistega korraldatud sündmus toob kokku valdkonna tipptegijad, et arutleda maa-aluse taristu võimaluste ja kasude üle, millel on suur potentsiaal majanduskasvu ja julgeoleku tagamisel Eestis. Konverentsile on oodatud ettevõtjad, investorid, avaliku sektori esindajad, teadlased, julgeoleku eksperdid, ehitussektori esindajad ja inseneribürood. Teemad, mis tulevad päevakorda, hõlmavad järgmisi küsimusi: Konverentsi programm sisaldab esitlusi ja arutelusid, kus astuvad üles eksperdid nii riigi- kui ka erasektorist, teadlased ja rahvusvahelised esinejad. Kõnelejate hulka kuuluvad muuhulgas Kersti Kaljulaid, endine Helsingi abilinnapea Jan Vapaavuori ja Rohetiigri nõukogu esimees Andres