Vaata peasisu

Fookusvaldkondade juhtimine

Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.

Scroll down

Kuidas saame sind aidata?

TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.

Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised

Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks

Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi

91 mln €

fookusvaldkondi toetatud

200+

toetatud projekti

40 tuh €

keskmine lisandväärtus töötaja kohta

Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.

 

Loe lisaks

Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.

 

Loe lisaks

Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.

 

Loe lisaks

Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus-​ ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.

 

Loe lisaks

Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust.   Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi  ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.

 

Loe lisaks

Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.

 

Loe lisaks

Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.

 

Loe lisaks

 

Jaanuaris algavad tasuta ESG veebipraktikumid ettevõtetele

Viimastel aastatel on ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtted) muutunud oluliseks teemaks kõigile ettevõtetele, mitte ainult suurkorporatsioonidele. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) seisavad üha enam silmitsi ootustega oma tegevuse jätkusuutlikkuse tõestamiseks nii partneritele, investoritele, klientidele kui ka rahastajatele. Vastutustundlik ettevõtlus ei ole pelgalt trend, vaid strateegiline vajadus, mis tagab pikaajalise konkurentsivõime. ESG strateegia rakendamine aitab VKE-del: Kuidas alustada ESG teekonda? Ettevõtte ESG strateegia loomine algab hetkeolukorra hindamisest: protsesside kaardistamisest, tugevuste ja nõrkuste analüüsist ning ettevõtte mõju hindamisest nii sisemiselt kui ka väliselt. Seejärel seatakse selged eesmärgid ja mõõdikud, määratakse vastutajad ning luuakse konkreetne tegevuskava, mis haakub ettevõtte üldstrateegiaga. Kogu protsess

Koostöölepingu sõlmimine Tartu, EISi, ja Lõuna-Korea provintsi vahel
Tartu, Gangwoni provints ja EIS loovad sidemeid tehnoloogia- ja innovatsioonikoostööks

Tartu linn, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ning Gangwoni provints Lõuna-Koreast ühendavad jõud, et tugevdada tehnoloogia- ja innovatsioonialast koostööd. Ühiselt allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum, milles rõhutatakse koostöö vajadust sellistes valdkondades nagu biotehnoloogia, keskkonnasäästlik tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Partnerluse eesmärk on kasutada ära iga piirkonna ja organisatsiooni tugevusi, et koostöös elavdada majandust ja olla maailmas tehnoloogia arengu eestvedajad. Kõrgtehnoloogilise tööstuse poolest tuntud Gangwoni provints ja Eesti teadmiste- ja innovatsioonikeskus Tartu tahavad koos edendada majanduskasvu ja parandada elanike elukvaliteeti. Gangwoni provintsi tööstusvaldkonna direktor Nam Jinwoo väljendas partnerluse üle rõõmu. “Koostöö algus tähistab murrangulist sammu meie visioonis teha Gangwonist tulevikutööstuste alal ülemaailmse mõõtmega piirkond. Tartu

Eesti toidutöösturid murravad Indiasse: hernevalgust lõhe valiti innovaatiliseimaks tooteks

Eelmisel nädalal viibisid Eesti ettevõtjad koos regionaal- ja põllumajandusministri Piret Hartmaniga Indias ärimissioonil. Aasia ühel suurimal toidumessil SIAL pälviti rohkelt tähelepanu. Ärivisiidi kulminatsiooniks olnud SIAL India toidumessil võitsid kaks Eesti ettevõtet auhinnalise koha, äramärkimise teenisid teisedki. Innovatsiooni kategoorias võitis esikoha Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) oma hernevalgust lõhefileega. Teise koha teenis OÜ Revala vitamiinidega rikastatud taimne jäätisepulber. Eesti ettevõtetest pääses nominentide hulka veel Yook Production AS oma kolme kaerajoogiga. Lisaks teenisid messil nominatsiooni AS A. Le Coq (alkoholivabade toodete kategoorias) ja Haage Joogid OÜ (disaini kategoorias). “Hea on näha, et alternatiivsete valkude turg on Indias mitte ainult suur, vaid ka

Eesti ettevõtjad teevad ettevalmistusi laienemiseks India turule

Regionaal- ja põllumajandusminister alustas koos Eesti toidu- ja joogiettevõtetega India visiiti. Minister Piret Hartman tutvustab koos äridelegatsiooniga Indiale Eesti toidu- ja joogisektorit. Visiidi eesmärk on suurendada Eesti ekspordivõimalusi Indiasse. Visiidi algatajateks on Eesti ettevõtjad, kes näevad Indiaga kaubavahetuses suurt potentsiaali ning on huvitatud oma turu laiendamisest. Samas on Eesti toidutööstusettevõtetel pakkuda kvaliteetset toodangut, sest nii nagu paljud teised riigid, on ka India üha rohkem huvitatud kestlikkust ning puhtast toidutootmisest. „Eesti ekspordib juba praegu Indiasse juustu, ent potentsiaali on ka teiste piimatoodete, teravilja, jookide ja taimsete toodete aga ka põllumajandustehnoloogia ekspordiks. Vahetu suhtlus ja näost näkku kohtumised loovad eeldused ning usalduse

Maa-aluse innovatsiooni konverents
Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents

Kultuurikatlas toimunud Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents avas arutelu maa-aluste taristute võimaluste üle. Maa-alune taristu pakub uusi lahendusi Eesti majanduslike ja julgeoleku väljakutsete lahendamiseks. Konverents tõi esile maa-aluste lahenduste potentsiaali tõhusamaks maapõueressursside kasutamiseks, keskkonnasäästlikuks arenguks ning riigi julgeoleku tugevdamiseks.  Konverentsi „Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti“ avas president Kersti Kaljulaid, kes rõhutas taastuvenergia arendamise vajadust ja maa-aluse taristu potentsiaali energiatootmise ja -salvestamise väljakutsete lahendamiseks.  Konverentsil käsitleti põhjalikult maa-aluse taristu rolli elanikkonnakaitses ja energiajulgeolekus.  Volodymyr Kudrytskyi, endine Ukraina elektrivõrgu operaatori Ukrenergo juht, jagas kogemusi energiasüsteemi vastupidavuse tagamisest sõjaoludes. Ta tõi esile hajutatud energiainfrastruktuuri eelised, mis on aidanud Ukrainal rünnakute tingimustes

Tagasi üles