Fookusvaldkondade juhtimine
Toetame teadmus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust digilahenduste, tervisetehnoloogiate, toidu- ja puiduressursside, teisese toorme ja maapõueressursside väärindamise ning nutikate energialahenduste valdkondades.
Kuidas saame sind aidata?
Koondame TAIE valdkondade info ja teadmised
Planeerime tegevusi TAIE teekaartidega seatud sihtide saavutamiseks
Nõustame ettevõtjaid ja korraldame võrgustumisüritusi
TAIE fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Fookusvaldkondade puhul on eesmärk ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööst tekkiva sünergia ja ressursside koondamise kaudu võimendada fookusvaldkondade arengut ning panust Eesti arenguvajaduste lahendamisel. EISi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes tegutsevad TAIE fookusvaldkondades.
305
mln € fookusvaldkondi toetatud
550+
toetatud projekti
44 000€
keskmine lisandväärtus töötaja kohta
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Fookusvaldkonnad
Digilahendused igas eluvaldkonnas fookusvaldkonna eesmärk on uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega IT süsteemide, toodete ja tehnoloogiate väljatöötamine toetamaks valdkondlikku arengut ja ettevõtete konkurentsivõimet. Läbi avaliku sektori meetmete näeb riik vajadust anda hoogu juurde ettevõtetele ja projektidele, kus luuakse uuenduslikke meetodeid ja innovaatilisi digitehnoloogiaid. Kokkuvõttes annavad fookusvaldkonna arengusse panuse tehnoloogilised arendused, mille väljakutse lahendamine ja arendamine väljendub teadus ja arendustegevusena olgu selleks tehisintellekt, digitaalne kaksik või küberfüüsilised süsteemid. Valdkonnal on määratletud prioriteetsed arengusuunad ja arenguks vajalikud tegevused.
Tervisetehnoloogiad ja -teenused valdkonna eesmärk on luua mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoius rakendatavaid teenuseid ja tooteid, mis peavad olema tõenduspõhised. Selleks on oluline toetada teadustulemuste ja loodud tehnoloogiate kasutuselevõttu ning terviseandmete nutikat kasutamist. Tegemist on teadusmahuka ettevõtlusega, mis hõlmab laia spektrit tegevusi, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete (sh tarkvaraliste meditsiiniseadmete) tootmist ja arendamist, diagnostika-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi tervishoius ning ennetus- ja tervist toetavaid lahendusi.
Toiduressursside väärindamise valdkonna peamine eesmärk on leida teaduspõhiseid lahendusi toidu tootmisel tekkivate kaas- ja kõrvalsaaduste ning jääkide kasutamiseks uute toodete tootmisel. Samavõrra olulised on teadus- ja arendustegevus ning tehnoloogiate arendamine, et väärindada nii taimset kui loomset toiduressurssi ja uurida uute toiduallikate kasutamisvõimalusi ja -piiranguid näiteks merevesiviljeluses, rakupõllumajanduses ja taimse valgu kasutamisel. Lisaks on vaja luua paremat teadmist ja lahendusi toidu ohutuse, säilivuse, kvaliteedi ja tervislikkuse tagamiseks, seejuures ka seoses uute pakendite mõjuga toidule.
Puit on Eesti jaoks oluline looduslik ressurss, mille väärindamisahel hõlmab kogu puitmaterjali väärtusahelat puu kasvatamisest metsas kuni lõpptoote valmimise ja turustamiseni. Seega on oluline hoogustada valdkonna teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga maksimeerida puidutoorme kasutust ning luua pikaajaliselt kestvaid tooteid. Puiduressursside väärindamise fookusvaldkonnas on eelisarendatavaks puidu keemiline ja molekulaarne väärindamine, mille puhul eraldatakse puidust väärtuslikke ained, et neid kasutada uute biopõhiste toodete tootmiseks. Oluline suund on ka teaduspõhine metsakasvatus, et kasvatada kohalikku puidutooret parimas kasvukeskkonnas. Strateegilise tähtsusega on lisaks puidu kui teisese toorme ja jäätmete uuenduslike kasutamise lahenduste arendamine.
Kohalike maapõueressursside fookusvaldkonna eesmärgiks on luua teadus-arendustegevuse ja ettevõtluse toel maapõues olevatele materjalidele ja maapõue omadustele kõrgemat väärtust sise- ja eksporditurgudel arvestades kestliku arengu reegleid ja elurikkuse säilitamise vajadust. Valdkonna arendamisel toetatakse esmase toorme sh fosforiidi, põlevkivi, metallimaakide ja turba uuringuid, kestlikke rakendusvõimalusi ning kasutuselevõttu keemiatööstuses. Samuti on olulised arendustegevused, mis aitavad leida uuenduslikke viise kuidas kasulikult ja loodust säästes rakendada geotermaalenergiat, põhjavett ning kasutusele võtta mineraalseid kaevandus- ja väärindada tootmise kõrvalsaaduseid.
Teisese toorme ja jäätmete fookusvaldkonna eesmärk on võimendada ringmajandust ning hoogustada teaduspõhiste lahenduste ja tehnoloogiate loomet. Eelisarendatavateks on lahendused, mis võimaldavad pikendada materjalide ja toodete kasutusiga, tooteid korduskasutada, jäätmeid materjalina taaskasutusele võtta või luua jäätmetele turul kõrgemat lisandväärtust. Strateegilise tähtsusega on fookusvaldkonnas ka teisese toorme- ja jäätmevoogude uudsete seiremeetodite arendamine ning vastavate andmemetoodikate kasutamine ringmajandusliku ärimudelile üleminekul.
Energeetikalahenduste fookusvaldkonna eesmärk on luua teaduspõhiseid lahendusi, mis võimaldaksid toota, salvestada ja kasutada energiat keskkonnahoidlikult. Fookusvaldkonnas on eelisarendatavateks arendustegevused, mis aitavad toota energiat kliimaneutraalselt, parandavad energiaefektiivsust või tõstavad varustuskindlust. Energeetikalahenduste all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui transpordiga seotud energiatarbe tehnilisi lahendusi sõltumata sellest kas neid rakendatakse energia genereerimisel, salvestamisel, muundamisel, ülekandel, süsteemide juhtimisel või energia lõpptarbimisel.
Kogemuslood
Avasta rohkem
Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda. Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite kaheksa kuud kestnud programmi lõpetanud ettevõtete tagasisidest joonistub välja üsna selge pilt: programm andis osalejatele eelkõige süsteemi, tööriistad ja aja, et tegeleda innovatsiooniga nii, nagu igapäevatöö kõrval muidu sageli ei jõua. Ettevõtjate hinnangul aitas kaheksa kuu pikkune teekond paremini sõnastada innovatsioonistrateegiat, luua ettevõttesiseseid struktuure ja viia mitmel juhul ka päris konkreetsete muutusteni. See haakub hästi programmi algse eesmärgiga. EIS kutsus programmi ellu selleks, et aidata ettevõtetel kasvatada innovatsioonivõimekust, arendada uusi tooteid ja teenuseid ning tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tagasiside põhjal võib öelda, et vähemalt osalejate endi hinnangul see siht ka täideti. Tippinnovaatorite programmi neljandasse gruppi
Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksamaa elektroonikatööstuse juhid juhivad nüüd tähelepanu järgmisele kitsaskohale. Juunis Nürnbergis toimunud konverentsil „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“ osales ka EISi Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas. Tema tema sõnul jäi konverentsil eelkõige kõlama arusaam, et Euroopa järgmine strateegiline küsimus ei puuduta enam ainult kiibitootmist – üha olulisemaks muutub see, kas Euroopas suudetakse toota trükkplaate (printed circuit board ehk PCB), substraate ja muid elektroonikamaterjale, millest sõltub kogu järgmise põlvkonna elektroonika. See teema on Kivikase sõnul oluline ka Eesti jaoks. Novembris toimuval maailma suurimal elektroonikatööstuse messil Electronica valmistuvad EISi
Ida-Virumaal Auveres pandi nurgakivi Elme Messer Gaasi tütarettevõtte Auvere Gaas uuele tööstusgaaside tehasele. Projekti koguinvesteering ulatub ligikaudu 35 miljoni euroni, millest ligemale 6,6 miljoni euro ulatuses rahastatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) toel pärast tehase valmimist ja kõigi tingimuste täitmist. Projekt on osa Elme Messer Gaasi pikaajalisest investeerimisstrateegiast, mis on suunatud tootmisvõimsuste kasvatamisele Baltimaades. Tehase käivitamine on kavandatud 2026. aasta lõppu. Uus tootmiskäitis võimaldab ettevõttel hoogustada tööstusgaaside tootmist piirkonnas ja luua Ida-Virumaale uusi töökohti. Elme Messer Gaasi juhatuse liikme Igor Bermani sõnul on Auvere tehase rajamine oluline teetähis ettevõtte arengus Baltimaade piirkonnas. „Uus tehas suurendab tublisti tootmisvõimsust, tagab klientidele tarnekindluse
Valgamaal Tsirguliinas ehitatava esimeses etapis 100 MW / 200 MWh võimsusega Zirgu BESS akuelektrijaamast saab esimene nii suur akuelektrijaam, mille võtmekomponendid on valmistatud Euroopas. Zirgu BESS OÜ projekti arendusettevõtte juhatuse liikme Mart Moora sõnul on Tsirguliina akuelektrijaamale pandud kõrged ootused kogu Eesti elektrivõrgu turvalisuse ja töökindluse tagamisel ning akude tarnelepingu kiire sõlmimine toob lähemale selle päeva, mil riigi põhivõrk saab juurde ühe olulise tugisamba. “Tegemist on suuremahulise, black start võimekusega elektrijaamaga, mille abil on võimalik näiteks ulatusliku katkestuse korral oluline osa elektrivõrgust taaskäivitada,” kirjeldas Moora. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tarnib Zirgu BESS akuelektrijaama jaoks akud Lõuna-Korea tehnoloogiahiid LG Energy Solution. Inverterid tulevad Hispaaniast Power Electronicsi poolt ja akud LG Energy Solutioni Poolas paiknevast akutehasest. “LG Energy Solution on osutunud